Töötajad, kes kasutavad töötegemiseks tahvelarvuteid aitavad tõsta produktiivsust ning suurendada koostööd ja ettevõtte tulusid. Samas pakub selline mobiilne lähenemine ettevõtte IT-juhtidele mõningaid väljakutseid. Allpool toodud parimad praktikad aitavad maksimeerida tahvelarvutitest saadava kasu ning minimeerida haldusprobleeme ning turvariske.

Vahet pole, kas see IT-osakondadele meeldib või mitte, tahvelarvutid leiavad järjest enam tee ettevõtetesse. Hetkel moodustavad tahvelarvutid rohkem kui poole kõigist arvutite müügist (lauaarvutid, sülearvutid ja tahvelarvutid). Seega mängivad need ka töötegemisel järjest suuremat rolli. Senini on nende peamiseks puuduseks töövahendina olnud vähene jõudlus ning Windows operatsioonisüsteemi puudumine, kuid nüüdseks on ka see mure lahendatud (näiteks Dell Venue 11 Pro puhul). Moodne tahvelarvuti, mida kasutada töötegemiseks peab olema dokitav ning võimaldama eraldi klaviatuuri kasutamist, et seda saaks kasutada nii tahvlina, sülearvutina kui ka lauaarvuti asemel.

Ettevõtete jaoks pakuvad tahvelarvutid tegelikult mitmeid boonuseid. Seda ennekõike läbi selle, et töötajad saavad töötada igal pool, mis omakorda suurendab nende produktiivsust.

Uuringud on näidanud, et töötajad, kes kasutavad mobiilseid seadmeid, teevad aastas ligikaudu 460 tundi rohkem tööd. See on enam kui 11 nädalat rohkem produktiivsust.

Samas, tuleb tõdeda, et tahvelarvuteid on IT poolelt keerulisem hallata ning võib esineda ka erinevaid turvaprobleeme. Näiteks, kuna tahvelarvutid on kergemad ja väiksemad, kui sülearvutid, siis on ka nende kaotamise või varguse tõenäosus tunduvalt suurem. Lisaks võib väljakutseid esitada ka turvalise kaugligipääsu võimaldamine jne.

Selleks, et neid takistusi ületada on ettevõttel vajalik luua läbimõeldud IT strateegia tahvelarvutitele ja mobiilsetele seadmetele. Allpool toodud 5 parimat praktikat võivad olla abiks ettevõtetele tahvelarvutitest kasu saamisel ning võimaldada minimeerida haldamise keerukust ning turvariske.

5 parimat praktikat tahvelarvutite võimaldamiseks töötajatele:

1. Identifitseeri vajadused ja eesmärgid

Enne mingite poliitikate loomist või kasutajatele seadmete kätte andmist peab ettevõttel olema selge, kes ja miks hakkavad neid üldse kasutama. Tahvelarvuti strateegia eest vastutajad peavad istuma maha juhtidega ning arutama läbi, kuidas töötajad hakkavad neid seadmeid kasutama, millistele andmetele on neil seejuures juurdepääsu vaja ning mis konfiguratsiooniga seadmed peaks üleüldse muretsema. Oluline on läbi mõelda ka see, kus neid seadmeid kasutama hakatakse ja kas on vajadus kasutada näiteks geofencing tehnoloogiat, et määrata ligipääsuks vaid kindel piirkond.

2. Loo mobiilsus-poliitikad

Kas ettevõttel saab olema BYOD (bring-your-own-device) tahvelarvuti poliitika? Või ostab ettevõte oma töötajatele tahvelarvutid ise? Kes maksab seadmete ning tarkvara eest? Milliseid tootjaid ning mudeleid ettevõte toetab ja kes teeb need valikud? Kuidas tagatakse nende seadmete turvalisus? Kas on vajalik kasutada geofencing tehnoloogiat?

Hästi väljatöötatud tahvelarvuti poliitikad vastavad kõigile neile küsimustele ning arvestavad ka töötajate, personaliosakonna, IT-osakonna ning õiguspoolega tegelejate muresid ning soove.

3. Vali paindlik mobiilsete seadmete halduslahendus

Tahvelarvutid on tõusnud vaid paari aastaga, sisuliselt tundmatusest, äärmiselt populaarsesse seisu ning uusi seadmeid, mis avardavad mobiilseid võimalusi, tuleb järjest juurde. Selleks, et ettevõte tuleks selle kõigega toime, on vaja luua paindlik mobiilsete seadmete halduslahendus, mis arvestab võimalike tulevikutrendidega. Eriti peab see lahendus arvestama mobiilsete seadmete tüüpidega ja mitmete operatsioonisüsteemidega (seal hulgas Windows). See lahendus peab olema poliitika-põhine, mida on lihtne uuendada, kui ettevõtte mobiilsete seadmete poliitikad muutuvad.

Mobiilsuse halduspoliitika peab ka lihtsustama süsteemide administreerimist. See peaks automatiseerima lihtsamad haldusülesanded, pakkuma sobivat lahendust kõigile seadmetele, teavitama meeskonda võimalikest probleemidest ja sisaldama uusimaid turvalisuse funktsioone.

4. Rakenda mitme-kihiline turvastrateegia

Parim kaitse tänapäeva keerukate turvariskide vastu on sisseehitatud mitme-kihiline turvalahendus, mis kaitseb nii andmeid, kasutajaid kui ka võrku.

Et kaitsta andmeid, vajavad ettevõtted turvalahendust, mis krüpteerib andmed nii ladustamisel kui ka liigutamisel. Sellel peab olema andmete kadumise vältimise võimekus, mis identifitseerib tundlikud andmed ja teavitab meeskonda võimalikest andmekadudest. Lisaks, peab ettevõte olema võimeline kustutama kõik andmed seadmetelt, mis on läinud kaduma.

Kasutajate kaitsmine käib läbi tõhusa, kahe-etapilise autentimise. Ideaalis peaks see autentimine integreeruma ka Microsoft Active Directory-ga.

Võrgu kaitsmiseks vajavad ettevõtted järgmise põlvkonna tulemüüri. Kasutajad, kes pääsevad eemalt võrgule ligi peaksid kasutama VPN (virtual private network) tehnoloogiat. Konteineri-põhine lahendus, mis hoiab personaalsed ja ettevõtte andmed eraldi ning pakub seega lisakaitset.

5. Vali hoolikalt tootjaid

Mitmed tootjad pakuvad mobiilsetele seadmetele halduslahendusi, kuid need kõik ei ole päris võrdsed. Parim variant on terviklik end-to-end lahendus, mitte mitmetest üksiklahendustest komplekteeritud süsteem. Ühtne lahendus kõrvaldab ühilduvuse ja integreerimise probleemid ning kiirendab operatsioone. Lisaks peaksid ettevõtted vaatama hea mainega tootjat, kes pakub korralikku tehnilist tuge.

BYOD või mitte BYOD?

Ettevõtted on valinud erinevaid lähenemisi tahvelarvutite toetamiseks. Mõned kasutavad BYOD poliitikaid, mis võimaldavad töötajatel kasutada nende isiklikke seadmeid. Teised muretsevad töötajatele ettevõtte poolsed tahvlid ning kolmandad pakuvad CYOD (choose-your-own-device) poliitikaid, mis võimaldavad töötajatel valida seadmed etteantud nimekirjast.

Ükski neist lahendustest pole ainuõige igas olukorras. Pigem on ettevõtetel vajalik järgida parimaid haldamise ja turvalisuse praktikaid, sõltumata sellest, kes seadme eest maksab. Sest vastasel juhul võib tulemuseks olla keerukus ning turvaprobleemid, mis ei lase mobiilsetest seadmetest loodetud kasu ja tootlikkuse kasvu saavutada, vaid pigem vastupidi.

Kokkuvõtteks

Nende parimate praktikate järgimine võib ettevõttele olla abiks tahvelarvutitele strateegia loomisel, mis täidaks nii lühi- kui ka pikaajalisi eesmärke. See võimaldab saada kasu näiteks produktiivsuse kasvust ilma ülekoormamata seejuures IT poolt.

Läbimõeldud mobiilne strateegia võimaldab ettevõttele efektiivsemaid tööprotsesse ning ühtne süsteemide haldus, mis toetab nii tahvel-, süle-, kui ka lauaarvuteid aitab säästa töötajate aega ja IT ostudeks kuluvat raha ning suunata need ressursid pigem uutesse projektidesse, mis on ettevõttele kasulikumad.

Tunned suuremat huvi mobiilsete võimaluste või nende jaoks strateegia loomise kohta, siis võid rohkem infot küsida Iteractionilt.