Varsti poolsada aastat kaubanduses töötanud Raja poe juhataja Svetlana Aristarhova läheb ajalukku ka kui esimese poeaktsiaseltsi moodustaja. Tema käe all töötas esimene Rakvere erakauplus Lemmik viis aastat.
Kust tuli mõte teha aktsiaselts, seni tegutsesid kaubanduses kaks tegijat – kaubastu ja kooperatiiv?
Ega oskagi öelda, kust mul tuli julgus midagi nii uut ette võtta. Tegutsesime elamuvalitsuselt renditud pinnal, kaubad sain kaubastult. Kui ära müüsime, maksime raha. Ju poleks kõik nii hästi laabunud, kuid tollane kaubastu direktor Sven Prees suhtus ettevõtmisse positiivselt.
Kas erapoes läks äri paremini?
Algul läks poes väga hästi. Kaubavalik oli suurem kui mujal. Müüsime nii toidu- kui ka esmatarbekaupa. Elasime Lemmikus üle ka rahareformi, mäletan, kuidas laual seisid suured pakid Vene rublasid, mis tuli panka viia.
Aga mis sai aktsiaseltsist hiljem?
Viie aasta pärast lõpetasin ise tegevuse. Jõud sai otsa, üleväsimus oli suur, sest kogu selle aja ei saanud ma endale lubada puhkepäevi. Meie aktsiaseltsile kuulus ka Rägavere tänava toidupood.
Teisalt oli tunda järjest tihenevat konkurentsi. Nii avas lähedal Ly poe Oleg Gross. Aga ega ma kellelegi võlgu jäänud, palgad maksin välja. Iseendast oli ka likvideerimine meeletu töö, ruum tuli tühjaks teha, kõik arved maksta. Ega sealt endale midagi üle jäänudki.
Pärast seda ravisin pool aastat tervist, olin omadega nii läbi.
Kuidas sattusite tööle OG Elektrasse?
Läksin ise Oleg Grossi juurde kohta küsima. Mõtlesin müüja ameti peale. Algul pakuti laotööd, aga see polnud minu jaoks õige. Siis võeti tööle Gea poodi turuplatsil, olin seal kaupluse juhataja. Ühel õhtul helistas Oleg Gross ja kutsus Raja poe juhatajaks. Seda pakkumist ma algul vastu ei võtnud. Aga ta helistas teist korda ja siis tuli ise kaubandusjuht Tarmo Teravaga kohale. Nii ma saingi Raja poe juhatajaks.
Raja pood oli Rakvere esimene nüüdisaegne suurkauplus, asub väga heas kohas linna sissesõidutee ääres.
Seda küll. Meil käib kogu aeg tohutu palju läbisõitjaid. Nüüd, kui hakkas tegutsema uus turuhoone, on meie käive veidi langenud.
Mis on juhataja ametis kõige raskem?
Töö inimestega. Muide, praegu on Raja poes ametis mitu kunagist Lemmiku müüjat. Praegu kipuvad inimesed välismaale tööle minema. Kolm müüjat üksteise järel siirdusid Soome, kahel müüjal läksid kõigepealt mehed ning naised järel. Üks kassapidaja abiellus soomlasega ja lahkus töölt, ka uude turukaubamajja võeti meilt mitu inimest.
Teie enda kaubanduslik staazh on aukartustäratavalt pikk. Kus te töötanud olete?
1957. aastal pärast vene keskkooli lõpetamist tulin Rakvere kaubastusse müüjaõpilaseks. Olen töötanud parfümeeria-, niidi-nööbi- ja jalatsipoes, nooremmüüja, müüja ja vanemmüüjana. Kümme aastat olin Rakveres Laada tänavas mänguasjapoe Pöialpoiss juhataja. Veel töötasin Rakvere esimeses iseteenindusega poes, milleks oli Pika tänava viinakauplus. Seal seisis järjekord juba ukse taga, kui kell 11 avasime.
Olen töötanud ka kaubatundjana.
Te õppisite vene koolis, aga kõnelete väga hästi eesti keelt.
Tegelikult olengi eestlane, nagu olid eestlased mu ema ja isagi. Vanaema-vanaisa lahkusid omal ajal Eestist Venemaale Kingissepa rajooni Luuga jõe äärde paremat maad otsima. Mina sündisin Kingissepa linnas. Hiljem kolisime Lomonossovi linna, seal põlesime aga puupaljaks.
Pool aastat saime peavarju tuttavate juures, aga et mu tädid elasid Eestis, sõitsid vanemad siia. See oli aastal 1951. Et olin käinud venekeelses koolis, pandi mind siingi vene kooli.
Minu vene perekonnanimi pärineb mehelt, vanemad olid Poolid.
