Kas FIEd saavad tööriiete ostud ettevõtluskuludesse kanda?

Ettevõtluse kulud on kulud, mis

• on tehtud ettevõtlustulu saamise eesmärgil ja seos selle eesmärgiga on selgelt põhjendatud; 
• on vajalikud või kohased ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks, 
• sh. kulutused, mida nõuab töötervishoiu ja tööohutuse tagamine.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg (1) p.11 ütleb: Tööandja on kohustatud oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab. FIE on iseendale tööandjaks ning seega võib kindlasti ettevõtluskuludesse kanda tööriietuse, kaitsevahendid ja puhastusvahendid, mida FIE kasutab tingituna  töö laadist, töökeskkonnast ja tööohutuse tõttu. Kindlasti nõuavad eririietust nn. määrivad tööd: viimistlejate, autoremontijate, lukkseppade, põllumajandustöötajate jms. tööd, samuti tööd välitingimustes, näiteks ehitajate töö. Kõigil neil aladel tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjaid. Eririietust nõuavad ka FIEdest arstide, veterinaaride, kokkade, pagarite tööd – neil juhtudel tuleb tööl eririietust kanda hügieeninõuete tõttu.

Hulk FIEsid ei kasuta oma tööruumi, vaid tegutsevad alltöövõtjana teise ettevõtja tööruumides – juuksurid, kosmeetikud, maniküürijad. Kui näiteks ilusalongi omanike poolt on kehtestatud teenindajatele ühtne tööriietus, kannavad tööriietuse soetamise kulud reeglina salongi omanikud ning küsimus FIE poolt tööriietuse võimaliku kuludesse arvamise kohta langeb üldse ära. Teenindajate vorm on sel juhul salongi omand, mis tuleks pärast tööpäeva lõppu töökohta jätta.

Kui aga FIEde tegevusaladeks on konsulteerimine, koolituste läbiviimine, projekteerimine, müügitöö, raamatupidamine, taksoteenused (iseasi on viimasel juhul tunked, millega vajadusel auto alla või mootori kallale pugeda) jne., mis otseselt ei nõua tööks eririietust ning tööülesannete täitmisel kantavad riided on kantavad ka mujal, ei pruugi Maksuamet sugugi nõus olla FIE poolt tööriietuse kuludesse kandmisega. Võib ju väita, et igasugune riiete kandmine teenib ettevõtlustulu saamise eesmärki, sest ihualasti tehakse küll vist ainult üht tööd. Soovitaks hinnata olukorda realistlikult – ka palgatöökohal ei hüvita ju tööandja joonestajale või raamatupidajale nende rõivaste maksumust, mida ta tööl käies kannab. Kui Te siiski suudate tõestada, et just see riietus on töö tegemiseks vajalik, riietusele on kantud Teie FIE nimi ning väljaspool tööaega Te seda riietust kunagi selga ei pane, võite riietuse kuludesse kanda ning vajadusel vaidluseks valmis olla, kui Teie kuludokumente Maksuameti poolt näha soovitakse.

Avaldatud 29.03.05 Nädala Kirjas

——————————————————–

Kuidas vormistada FIE-na korrektset arvet? Millised andmed peavad arvel olema? Kas võib arve jaoks kasutada müügilolevaid blankette? Olen kuulnud, et arvet võib saata ka e-mailiga, kuidas saan ma sellisel juhul arvele alla kirjutada?

Raamatupidamise algdokumendiks olev arve peab sisaldama järgmised andmed:

• dokumendi nimetus (antud juhul arve) ja number,
• arve koostamise kuupäev,
• tehingu majanduslik sisu (kauba või teenuse nimetus või kirjeldus) ja arvnäitajad (kogus, hind, summa),
• tehingu  osapoolte nimed ja aadressid,
• tehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri.

Käibemaksukohustuslase raamatupidamises kajastatav algdokument peab sisaldama lisaks järgmised andmed:

•  osapoolte käibemaksukohustuslastena registreerimise numbrid (KMKR);
• kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, KUI see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
• kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus (kui see pole hinna sisse arvatud);
• käibemaksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
• tasumisele kuuluv käibemaksusumma.

Loomulikult võib arve vormistamise jaoks kasutada kontoritarvete kauplustes müügilolevaid blankette. Kui arveid esitatakse harva, võibki nendega piirduda. Kui aga arveid tuleb esitada sageli, on ilmselt mugavam endale arvutis arveblankett koostada. Arvutis loodud blanketile saab kanda kõik oma rekvisiidid: nimi, aadress, pangaarve number, Äriregistri kood, KMKR, soovi korral kontakttelefon, mailiaadress, kodulehe aadress – nii ei ole neid tarvis igakord käsitsi kirjutada. Samuti saab tabelarvutuse programmi baasil koostatud arve koostamisel kasutada valemeid koguste ja hindade korrutamiseks, summade liitmiseks, vajadusel käibemaksu lisamiseks. Kui ise sellega hakkama ei saa, võib blanketi lasta koostada konsultandil, kes ühtlasi näitab, kuidas seda edaspidi kasutada. Just Teie ettevõtluse jaoks koostatud ja kujundatud arve jätab kindlasti soliidsema mulje ning on palju kiirem ja lihtsam täita kui käsitsitäidetav ostetud blankett.

Kuna üks eksemplar arvest tuleb anda või saata maksjale ja teine jätta endale, tuleb arved printida või kirjutada kahes eksemplaris. Seega võiks arveblankette poest ostes eelistada isekopeeruvaid.

Uus käibemaksuseadus ütleb, et arve võib elektroonselt väljastada kauba soetaja või teenuse saaja nõusolekul. E-arve on samaväärne paberarvega. Tingimuseks on, et E-arve peab olema väljaprinditav.

Tulu- ega käibemaksuseadus ei näe ette, et arve peaks allkirjastama selle esitaja. Tulumaksuseadus viitab raamatupidamisseadusele, mille järgi peab arve olema saaja esindaja poolt allkirjastatud. Arvel vaid saaja esindaja allkirja nõudev raamatupidamisseadus kehtib 2003. aastast. (Samas sätestab raamatupidamisseadus, et arvel pole saaja allkirja vaja, kui arvete alusel on koostatud saaja poolt allkirjastatud koonddokument.)

Raamatupidamise algdokumendil peab olema tehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri. Seega väljastataval arveeksemplaril peab olema arve SAAJA allkiri, ei pea olema VÄLJASTAJA allkirja.

Nagu kõiki raamatupidamise dokumente, tuleb säilitada kõigi väljastatud arvete koopiad 7 aastat, arvates aruandeaasta lõpust.

FIE arve näidis..

Avaldatud 22.02.05 Nädala Kirjas

——————————————————–

Milliseid isikliku sõiduauto kulusid saab FIE kanda oma ettevõtluse kuludeks ja kuidas sõiduautokulud tuleks vormistada?

Ettevõtluse kuludeks saab kanda kõik kulud, mis on tehtud ettevõtlustulu saamise eesmärgil ja seos selle eesmärgiga on selgelt põhjendatud, on vajalikud või kohased  ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks, sealhulgas kulutused, mida nõuab töötervishoiu ja tööohutuse tagamine. 

Kui isiklikku sõiduautot kasutatakse nimetatud eesmärkidel, saabki isikliku sõiduauto kasutamisega seotud kulusid kanda ettevõtluse kuludeks. Seejuures tuleb arvestada, et tõenäoliselt sõidetakse isikliku sõiduautoga ka isiklikel eesmärkidel.

Tulumaksuseaduse paragrahv 32 lõige 3 kohaselt: kui tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, siis võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses. Ettevõtluskulude proportsiooni määramise aluseks aruandeperioodil (kuu, kvartal) kasutatakse reeglina ettevõtluse tarbeks läbitud kilomeetrite osatähtsust kogu aruandeperioodil läbitud kilomeetrite hulgast. Läbitud kilomeetrite üle arvepidamise vormiks on sõidupäevik. Sõidupäevik peaks sisaldama ettevõtlusega seotud sõitude kuupäevi, marsruute, sõidu eesmärke ning läbitud kilomeetreid, sõiduautokulude arvestus KÕIGI aruandeperioodil tehtud sõiduautokulude arvestust. Sobiva lihtsalt kasutatava vormi sõidupäeviku+sõiduautokulude arvestuse kohta võib saada Arvestusabi OÜ-lt. Kui FIE on käibemaksukohustuslane, saab selles eraldada ka sõiduautokulude käibemaksu.

Sõidupäeviku pidamine eeldab järjepidevust, kuid tasub end kindlasti, kuna sõidupäevik on tarvilik ja piisav ettevõtluskulude tõendusmaterjal, mille vastu ükski revideerija vaielda ei saa.
Ettevõtluskuludeks võib kanda KÕIK isikliku auto kulud liisinguarvetest klaasipuhastusvedeliku ja autopesuni, vastavalt ettevõtluse tarbel läbitud kilomeetrite osatähtsusele kuus. Tähele tuleb panna, et koos muude ettevõtluskulude dokumentidega tuleb alles hoida KÕIK sõiduautokulude dokumendid. Nagu muidki raamatupidamisdokumente tuleb  sõiduautokulude dokumente säilitada 7 aastat, arvestades aruandeaasta lõpust.

Avaldatud 15.02.05 Nädala Kirjas

——————————————————–

Küsimus: Mida toob FIE-le kaasa käibe jõudmine 250 00 EEK-ni? Kas siis tuleb ettevõtlus reorganiseerida osaühinguks, hakata pidama tekkepõhist raamatupidamist ja registreeruda käibemaksukohustuslaseks? Mis saab siis, kui käive ulatub sellise tasemeni aasta keskel, kas käibemaks tuleb maksta kogu aasta eest?

Käibe jõudmine 250 000 EEK-ni aastas ei kohusta FIE-t asutama osaühingut, käibe suurusest ei tulene ettekirjutusi ettevõtlusvormi valikuks või selle muutmiseks.

Kohustus registreeruda käibemaksukohustuslaseks tekib, kui ettevõtja  käive ületab  250 000 krooni (KMS § 19 lg (1)). Registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks (KMS § 20 lg (1)). Sõna "käibemaksukohustus" ei tasu ettevõtjal tingimata peljata, kuna käibemaksukohuslus võib olla ettevõtjale majanduslikult kasulik, sõltuvalt tema kulude tasemest ning sellest, kas tema kliendid on käibemaksukohustuslased või mitte.

Käibe jõudmine sellise tasemeni tekib alati aasta kestel. Kõigi FIE-de majandusaastaks loetakse perioodi 1.jaanuarist kuni 31. detsembrini. Tagantjärele eelneva perioodi eest käibemaksu maksta ei tule. Kõik käibemaksukohustuslase kohustused ja õigused tekivad käibemaksukohustuslaseks registreerimise päevast.

Käibemaksukohuslus ei too FIE-dele enam kaasa tekkepõhisele raamatupidamisele üleminemise kohustust. Kõik FIE-d, sõltumata oma käibe suurusest ja käibemaksukohuslusest võivad pidada kassapõhist raamatupidamisarvestust, seejuures ka kassapõhist käibemaksuarvestust. NB! Kui käibemaksuarvestust hakatakse pidama kassapõhiselt, tuleb sellest Maksuametit kirjalikult teavitada, kuna mitteteatamise korral eeldatakse, et arvestusmeetod on tekkepõhine.

Samas ei ole tekkepõhise raamatupidamisarvestuse pidamine FIE jaoks välistatud ega keelatud, huvilisele annab see oluliselt põhjalikuma ülevaate ettevõtja majanduslikust seisust ja töötulemustest. Arvestama peab vaid sellega, et on vaja ka kassapõhist aastakokkuvõtet, kuna FIE maksustamine sotsiaal- ja tulumaksuga toimub praegu ettevõtja aruandeaasta kassapõhise kasumi alusel.

Avaldatud 08.02.05 Nädala Kirjas

——————————————————–

Küsimus: Ravikindlustuse lehelt lugesin, et on vaja töötaja andmed edastada nendele 10 päeva jooksul – kuidas? Kas selleks on mingi vorm või võib lihtsalt helistada?
Õige. Lähete Haigekassasse, seal teenindussaalis täidate vastava vormi, need on riiulis vabalt võtta. Täidate ära (töötaja nimi, isikukood, tööleasumise kuupäev jm) ja annate letis Haigekassa töötajale.

***

Küsimus: Töötaja pensionifondiga liitunud – mida selleks peab tööandja tegema?
Töötaja teeb Teile avalduse, milles teatab, et on pensionifondiga liitunud ja kuhu pensionikindlustus kanda. Peate palgast kinni, kui palgaarvestuse periood (kuu) lõpeb. Küsige üle, kas tegemist on pensionifondi nn. teise sambaga (määr 2% palgast).

***

Küsimus: Võtsin töötaja tööle poole kohaga ja maksan talle esialgu pool miinimumpalka – kas pean lepingusse kirjutama, et võtsin ta tööle poole kohaga või osalise tööajaga? Kui ma maksan talle lisatasu – kas see peab kajastuma summana lepingus?

Osaline tööaeg. Lisatasu võib olla %-na või summana.
Töölepingus sisalduvad kohustuslikud kokkulepped on (TLS paragrahv 26 lg 1)

• Poolte andmed:
  Tööandja nimi, registrikood, asukoht
  Töötaja nimi, isikukood, elukoht
• Töölepingu sõlmimise ja tööleasumise kuupäev
• Tähtajalise lepingu kestus ja alus või „tähtajatu‿
• Ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded, tööülesannete kirjeldus
• Töö tegemise asukoht või piirkond
• Palgatingimused: põhipalga tunni-, päeva- või kuupalgamäär, lisatasu tingimused , näit. tulemusliku töö eest, täiendavate tööülesannete täitmise eest, äraoleva kolleegi asendamise eest jms. NB! lisatasu seadusega ettenähtud juhtudel: õhtul 18-22 10%, öisel tööl 22-6 20% (mõlemad ka siis, kui tegemist on graafikujärgse tööajaga), ületunnitööl 50%, töö puhkepäeval, v.a. graafikujärgselt 50%, riigipühal kahekordne töötasu (neid 3 lisatasu võib töötaja kirjalikul nõusolekul asendada vaba aja andmisega).
• Tööajanorm
• Põhi- ja lisapuhkuse kestus
• Töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtajad või määramise alused
• Viide, kas on olemas ja rakendub kollektiivleping (Teil ei pea olema)

***

Küsimus: Mul ei ole pitsatit. Kuidas täita tööraamatut, kas piisab lihtsalt kandest?
Piisab kandest. FIEl ei pea ju pitsatit olema. Pealegi toimub staaži ja pensioni arvestus makstud sotsiaalmaksu alusel, mitte enam tööraamatu järgi.

***

Küsimus: Veel jäi mulle arusaamatuks põhipalk? Kas ma selle märgin ½ miinimumpalka ja lisatasu – kui ma selle märgin summana, kas ma pean seda siis ka iga kuu maksma või võin maksta nii kuidas vajalikuks pean?

Põhipalk tuleb lepingusse märkida ning seda tuleb maksta iga kuu. Lisatasu kohta tuleb lepingus märkida, millise tingimuse täitmisel seda makstakse ja kui palju.

Vaadake uuesti üle eelmine vastus: Töölepingus sisalduvad kohustuslikud kokkulepped… ( sh. sõna "tingimused" sai alla joonitud) ja võtke see aluseks lepingu koostamisel. Lisatasu suurus võib lepingus olla summana või %na põhipalgast, läbimüügist või muust. Kui lisatasu maksmise tingimuseks on "tulemuslik töö", peab pooltel olema ühine arusaam ja kokkulepe, kuidas töö tulemuslikkust määratakse. Kui lisatasu maksmise tingimuseks on "täiendavate tööülesannete täitmise eest", tuleb jälgida, millised on lepingujärgsed tööülesanded ja millised on täiendavad.

Põhipalga riiklik miinimum on 2690 EEK kuus või 15.90 tunnis.

***

Avaldatud 01.02.05 Nädala Kirjas
Loe lisaks: FIE – ettevõtja kui tööandja

——————————————————–

Küsimus: Olen FIE. Kas tulu 9649.50 vajab deklareerimist ja kas tegevuse lõpetamisel on võimalik avaldust esitada ka e-postiga?

Kui see oleks Teie ainus sissetulek, oleks see alla maksuvaba miinimumi. Kuid FIE tulu tuleb ikka deklareerida (vormil E) 31. märtsiks FIE tulud ja kulud. Kulude kohta peavad alles olema kuludokumendid – arved pluss maksekorraldused või pangaväljavõte ning neid tuleb säilitada 7 aastat alates aruandeaasta lõpust, vaatamata sellele, et tegevus lõpetatakse.

FIE lõpetamise avaldusele on vaja allkirja, seega tuleb avaldus Maksu- ja Tolliametisse viia või saata tavapostiga. Hea oleks Maksuametis ära kontrollida ka enda kui FIE maksude – sotsiaalmaks, tulumaks, kui oled käibemaksukohustuslane, siis käibemaks, vastavate tegevusalade esindajatel raskeveokimaks, maamaks jm. – kohustused ja saldod.

Avaldatud 25.01.05 Nädala Kirjas