Eelmisest aastast on ka FIEdel vaja tuludeklaratsioonis eraldi deklareerida nendega seotud isikutega tehtud tehingud, kui need sai tehtud turuhindadest palju odavamalt või kallimalt, et maksukohustust endale soovitud suunas nihutada.

Seotud isikute vaheliste tehingutega seotud asjaolud kannavad peenemat nimetust siirdehinnad, mis iseloomustab asja tegelikku olemust: mitmes riigis tegutsevad suured äriühingud siirdavad raha üle piiride. Eesti, kus omal ajal täideti nõukogude seadusi saksa korralikkusega, on kohustanud neid riigile deklareerima ja nende "õiget" hinda välja arvutama ka sisemaiseid mikroettevõtteid ja isegi FIEsid.

Rahandusminister on siirdehindade õige hinna määramise metoodika kohta 2006. aastal välja andnud määruse nr 53, mis täidab 12 A4-formaadis lehekülge.

Mitte just kergesti loetav jutt, aga iseenesest mõistusepärane. Asja juures tundub aga olevat üks raskestivastatav küsimus: kustkohast võtta need numbrid, mida võrdlema hakata?

Võrdlemisel tuleb aluseks leida tulumaksuseaduse § 8 mõistes omavahelise seoseta isikute vahel sarnastes tingimustes tehtud sarnane tehing, aga kes see siis oma ärisaladust levitama hakkab, et teised seda oma majandamisega võrrelda saaksid!

Tegelikult ütleb juba määruse alguses § 3 lõige 3, et tehingute võrdlemisel peaks ennekõike aluseks võtma sama ettevõtja tehingud nende isikutega, keda ei loeta temaga seotuks.

Nii et tehke ka teiega seotud isikutega tehinguid oma tavaliste hindadega ja kõik on korras.

Äriühingul on ainult üks elu: ettevõtlus. FIE-l on aga paratamatult ka bioloogiline eksistents ja sotsiaalne läbikäimine ning tema võib oma sugulastele midagi pakkuda ka kui lihtsalt inimene, mitte ärimees.

Ettevõtlusega seotuks (ja seepärast deklareerimist vajavaks) muutub sugulasele teene osutamine siis, kui sellele kulutatakse mingil moel midagi, mis on kunagi ettevõtluse kuludesse kantud, ja selle eest ei võeta tavalist tasu.

Kulude juures on asi kahtlane siis, kui sinna on kantud midagi, mis on ostetud iseäralikult kalli raha eest. Siin võib turuhinnaks olla kas see, mille eest deklareerija sama asja tavaliselt ostab või seda müünud sugulase tavaline müügihind teistele klientidele.

Seotud isikud määratleb seadus

• Isikud on seotud, kui: isik on teise isiku abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja sugulane, abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend;
• isikud on ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
• isikule kuulub üle 10% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
• isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
• üle 50% juriidiliste isikute aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidiliste isikute kasumile kuulub ühele ja samale isikule;
• isikutele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
• juriidiliste isikute juhatuse või muu juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
• isik on teise isiku töötaja, töötaja abikaasa või otsejoones sugulane;
• isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.

 

Allikas: tulumaksuseadus

Originaalartikkel

Loe ka: FIE ja temaga seotud isikute vaheliste tehingute maksustamine