Juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutus

Juhatus esindab ja juhib äriühingut. See tähendab nii juhtimisõigusi kui ka kohustust tegeleda äriühingu juhtimisega ja vastutada tegevuse eest.

Juhatuse liikme õigused

• Juhatuse liikmete olulisemad õigused on esindada kõikide tehingute tegemisel äriühingut, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ühiselt − seega on juhatuse liikmel õigus sõlmida lepinguid, osta, müüa, vahetada, omandada või võõrandada äriühingu vara jms.
• Juhatuse liikmetel on õigus anda töötajatele tööga seotud korraldusi ja sekkuda kõigisse personalijuhtimise küsimustesse.

Juhatuse liikme kohustused

• Juhatuse liikme kohustused on sätestatud erinevates seadustes, kuid kohustused võivad tuleneda ka äriühingu ja juhatuse liikme vahel sõlmitud lepingust ning äriühingu põhikirjast.
• Tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel on juhatuse liikmel kohustus seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täita oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne.
• Äriseadustik sätestab osaühingu juhatuse liikme kohustuse korraldada äriühingu tegevust korraliku ettevõtja hoolsusega.
• Kohtupraktikas on märgitud, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta äriühingule põhjendamatuid riske.
• Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks ja see võib kaasa tuua vastutuse. Seega on juhatuse liige kohustatud tegema kõik, et saavutada äriühingule parim tulemus.
• Maksukorralduse seadus sätestab maksuvaldkonnas täiendava vastutuse, mille kohaselt peab juhatuse liige tagama äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et seadused on pannud juhatuse liikmele kohustuse olla igakülgselt informeeritud äriühingu majandustegevusega ja finantsvahendite kasutamisega. Sellise kohustuse sätestamise eesmärk on lisaks omanike huvide kaitsele ka võlausaldajate huvide kaitse ning kindlasti on seaduse eesmärgiks ka tagada järelevalveorganitele võimalus vajadusel kontrollida äriühingu majandustegevuse korraldamist, tagamaks seadustega kooskõlas olev tegevus.

Järelevalve tegevuse tagamiseks on seaduses sätestatud juhatuse liikmele raamatupidamise ja arvepidamise korraldamise kohustuse. Olukord, kus juhatuse liige delegeerib majandustegevuse korraldamise ja finantsvahendite käsutamise tsiviilõigusliku lepinguga kolmandale isikule, ei ole seaduse mõttega kooskõlas. Selline tsiviilõiguslik leping ei saa vabastada juhatuse liiget vastutusest.

Juhatuse liikme vastutus

• Isik, kes annab nõusoleku ennast juhatuse liikmeks valida, peab endale selgeks tegema, mis tagajärjed võivad sellega kaasneda ning millised on tema tegutsemispiirid. Ta peab aru saama, et tema tegevus või tegevusetus võib kaasa tuua vastutuse. Juhatuse liikmeks olemine ei saa olla üksnes formaalne.

Raamatupidamine ja maksud

Kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad on raamatupidamiskohustuslased, kes peavad lähtuma raamatupidamise seadusest.

Raamatupidamise korraldamise eest ettevõttes vastutab ettevõtte juhatuse liige, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. Põhinõudeks on aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Ettevõtja on kohustatud õigeaegselt kinni pidama ja tasuma talle ettenähtud maksud ning esitama maksudeklaratsioone.

Ettevõtjaportaal

Ettevõtjaportaal on keskkond, mis võimaldab esitada äriregistrile elektrooniliselt majandusaasta aruandeid ja dokumente.

Portaali kaudu saab esitada avaldusi uue ettevõtte registreerimiseks, registriandmete muutmiseks, likvideerimiseks ja registrist kustutamiseks.

Lisaks sisaldab ettevõtjaportaal raamatupidamistarkvara e-arveldaja, mis aitab alustaval ja väikeettevõtjal raamatupidamise korraldamisega mugavalt hakkama saada.

E-äriregistri portaali saab sisse logida ja kasutada iga kodanik. Siseneda saab Eesti, Soome, Läti ja Belgia ID-kaardiga ning Eesti ja Leedu mobiil-IDga.

Arvestuse pidamine ja maksudeklaratsioonid

Käibemaksukohustuslasena peate alates registreerimise päevast täitma käibemaksukohustuslase kohustusi, sh:

• säilitama dokumente, pidama arvestust ning väljastama nõuetele vastavaid arveid;
• esitama e-MTAs iga kuu 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja tööstuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD);
• tasuma maksud ja maksed esitatud TSD alusel iga kuu 10. kuupäevaks;
• lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu;
• käibemaksukohustuslasena on teil õigus oma käibemaksukohustusest maha arvata samal maksustamisperioodil maksustatava käibe tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks (sisendkäibemaks). Kui ettevõtlus puudub või kui kaubad ja teenused on soetatud maksuvaba käibe tarbeks, siis sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.
• arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma;
• esitama iga kuu 20. kuupäevaks käibedeklaratsiooni (vorm KMD) ja selle lisa (vorm KMD INF). Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi- valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot;
• kui müüte kaupu või osutate teatud teenuseid teiste Euroopa Liidu riikide käibemaksukohustuslastele, siis peate esitama iga kuu 20. kuupäevaks ühendusesisese käibe aruande (vorm VD).

Deklaratsioonide esitamine

Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.

Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15 (näiteks kui olete käibemaksukohustuslasena registreeritud alates 18. kuupäevast), siis võib esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe käibedeklaratsiooni.

Kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, siis loetakse tähtpäevaks puhkepäevale järgnev esimene tööpäev (TsÜS § 136 lg 8).

Maksu- ja tolliamet teavitab e-kirjaga kõiki uusi käibemaksukohustuslasi 6 kuu jooksul pärast registreerimist igakuiselt deklaratsioonide KMD (käibedeklaratsioon) ja TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) esitamise tähtaegadest.

Elektrooniline deklareerimine

Kõik deklaratsioonid on võimalik esitada elektroonselt e-MTAs kaudu.

Infot e-MTA kasutajakonto kohta leiate veebilehelt “Pääsuõiguste andmine ja lõpetamine.“.

Deklaratsioonide esitamine paberil

• Käibedeklaratsiooni (KMD) ja selle lisa (KMD INF) esitamine paberil on lubatud ainult isikutel, kes on olnud käibemaksukohustuslased vähem kui 12 kuud ja ei kajasta käibedeklaratsiooni lisal rohkem kui 5 arvet.
• Isikud, kes on olnud käibemaksukohustuslased üle 12 kuu ja/või kajastavad käibedeklaratsiooni lisal rohkem kui 5 arvet, võivad käibedeklaratsiooni ja selle lisa paberil esitada ainult maksu- ja tolliametile esitatud motiveeritud taotluse alusel.
• Deklaratsiooni TSD esitamine paberil on lubatud ainult juhul, kui TSD lisal 1 on täidetud kuni 5 rida, s.t deklareeritakse kuni 5 väljamakse saajat.

Vaata ka:

• Käibedeklaratsiooni esitamine 
• Käibedeklaratsiooni lisa (KMD INF) andmed ja selle täitmise juhised
• KMD INF A-osa (müügiarved) täitmise juhised koos näidetega
• KMD INF B-osa (ostuarved) täitmise juhised koos näidetega
• Ühendusesisese käibe aruande esitamine 
• Deklaratsiooni TSD esitamine
• Märksõna: Maksumäärad

Äripartneri tausta kontrollimine

Äri- ja maksuriskide vähendamiseks on enne tehingut alati mõistlik põhjalikult kontrollida tehingu teise poole tausta ja tehingu asjaolusid.

Maksukohustuslasele, kes sai tehingu tegelikest (maksupettusele viitavatest) asjaoludest teada, kuid kes sellele vaatamata osaleb tehingus, millega võidakse toime panna maksupettus, võib see kehtiva kohtupraktika kohaselt kaasa tuua kahtlustuse maksupettuses osalemises.

NB! Kahtluse püsimisel soovitame sellisest tehingust loobuda ja kaaluda usaldusväärsema tehingupoole leidmist.

Kui alustate koostööd uute partneritega, on kasulik kontrollida, kas nad on kõik maksud riigile tasunud.

PÄRINGUD

• Äripartneri käibemaksukohustuslase numbrit saate kontrollida päringutest:
  • Eesti käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) numbri otsing ja
  • Euroopa Liidu käibemaksukohustuslase registreerimise (VAT) numbri kontroll.
• Võlapäringu abil saate kontrollida, kas isikul on maksuvõlg või mitte.
• Internetist on leitavad erinevad krediidiinfo teenust pakkuvad andmebaasid, kust on võimalik saada kasulikku infot tehingupoole kohta: näiteks Inforegister (ärivõrgustikud, krediidihinnangud, meediamonitooring), CREDITINFO EESTI (maksehäireregister, krediidihinnang).
• E-äriregistri teabesüsteemis saab teha päringuid juriidiliste isikute kehtivate ja ajalooliste andmete kohta.
• Euroopa Äriregister vahendab ametlikku informatsiooni Euroopa ettevõtete kohta (tasuline teenus).

Avalikud andmebaasid tehingupoole tausta analüüsiks
Juhised maksupettuste ahelasse sattumise vältimiseks

Töötamise registreerimine

Töötamise register on töötamisega seotud infot koondav register, mida peab maksu- ja tolliamet. Töötamise registris sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste (ravikindlustus, töötuskindlustushüvitis jne) määramisel.

Töötamise registreerimise kohustus

• Töötamise registreerimise kohustus on kõigil tööd pakkuvatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel. Tööd pakkuv isik (tööandja) on Eesti residendist või mitteresidendist juriidiline isik, Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe või nimetab tööd tegeva isiku (töötaja) ametikohale.
• Töötamise registris tuleb registreerida kõigi füüsiliste isikute töötamised, mille puhul tekib maksukohustus Eestis ning seda olenemata lepingu vormist ning ajalisest kestvusest. Registrisse tuleb kanda kõik füüsilised isikud, kes töötavad töölepingu alusel või osutavad teenust muu võlaõigusliku lepingu alusel (nt käsundus-, töövõtu-, agendileping vms).
• Erandina tuleb töötamise registrisse kanda töö tegemine äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures vabatahtlikkuse alusel tasu saamata.

Rohkem infot töötamise registri ja töötamise registreerimise kohta..

Vavata ka:

• Tööandja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus
• Dividendid või töötasu? Kuidas osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid eristada ja maksustada
• Välismaalaste töötasu maksustamine Eestis
• Märksõna: Palgamakseteenus
• Märksõna: Töötamise register

Käibemaksukohustuslasena registreerimine

Käibemaksukohustuslane on käibemaksuseaduse § 3 lõike 1 mõistes ettevõtlusega tegelev isik (füüsiline, juriidiline isik, resident, mitteresident), kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (KMS § 19). Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt.

Loe lähemalt..

Kaupade ja teenuste maksustamine, sõidukid

Põhjalik ülevaade lehtedel Kaupade maksustamine ja Teenuste maksustamine.

Nõuandeid uue või kasutatud sõiduki ostmiseks ning infot sõidukitega seotud maksuarvestuse ja maksukohustuste kohta leiate lehel Kui ostate uue või kasutatud sõiduki.

Maksustamise erisätted

Põhjalik ülevaade lehtedel Erisätted ja kinnisasja maksustamine ning E-kaubanduse ja teenuste erikord.

Toetused alustavale ettevõtjale

Starditoetus

Starditoetuse meedet rakendavad Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) ja maakondlikud arenduskeskused, mille töötajad nõustavad taotlejaid ja toetuse saajaid projekti ettevalmistamisel ja elluviimisel. Starditoetuse eesmärk on aidata vähese ettevõtluskogemusega alustavaid ettevõtjaid, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali. Starditoetust on võimalik kasutada põhivara soetamiseks, turundustegevuste läbiviimiseks, rakendustarkvara ostmiseks ja arendamiseks ning tööjõukulude finantseerimiseks.

Euroopa Liidu struktuurifondide toetus

Otsides finantseerimisvõimalusi, tasuks kindlasti uurida ka Euroopa Liidu (EL) struktuurifondide ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavaid toetusmeetmeid, nt stardiabi investeeringuteks põhivarasse, koolitustoetused personali koolitamiseks.

EL-i struktuurifondidest toetatakse järgmisi valdkondi: haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne.

Toetuste leidmisel oma projektidele aitavad teid maakondlikud arenduskeskused, mis pakuvad oma baasteenuste osas tasuta nõustamisteenust. Arenduskeskustest saate infot projektide rahastamisvõimalustest nii struktuurifondide meetmete osas kui vajadusel ka teiste võimalike toetuse allikate kohta ning erasektori konsultantide ja nende teenuste kohta.

Stardilaen

Alustavad ja kuni kolm aastat tegutsenud väike- ja keskmised ettevõtted saavad taotleda äri alustamiseks stardilaenu, mida käendab 75% ulatuses riiklik sihtasutus KredEx. Võrreldes tavalaenuga on stardilaenu eelis see, et ettevõtjal tuleb oma isikliku varaga vähem riskida.

Stardilaenust on abi eelkõige ettevõtetel, kes tegevust alles alustavad, sest neil on lühikese krediidiajaloo tõttu pangalaenu keeruline saada. Laen tuleb võtta panga vahendusel, panga poolt määratava intressi suurus on hinnanguliselt 7%. Stardilaenu saamiseks võib pöörduda nii panka, EASi kui KredExisse.