Äri- ja maksuriskide vähendamiseks on enne tehingut alati mõistlik põhjalikult kontrollida tehingu teise poole tausta ning tehingu asjaolusid. Maksukohustuslasele, kes sai tehingu tegelikest (maksupettusele viitavatest) asjaoludest teada, kuid kes sellele vaatamata osaleb tehingus, millega võidakse toime panna maksupettus, võib meie praktika ja kehtiva kohtupraktika kohaselt kaasa tuua kahtlustuse maksupettuses osalemises. Selleks, et vältida eelnimetatut, oleme välja töötanud juhised, mis aitavad kaasa võimaliku pettuse äratundmisele.

Juhendis toodud asjaolude loetelu ei ole ammendav, siis ei too selle järgimine kaasa kohest õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ega välista maksuarvestuse korrigeerimist. Oluline on täita ka kõiki ettevõtluses ettenähtud hoolsusnõudeid ning arvestada muude tavapäratute asjaoludega. Lisaks soovitame usaldada oma intuitsiooni ja kogemust ettevõtjana.  Kahtluse püsimisel soovitame tehingust loobuda ja kaaluda usaldusväärsema tehingupoole leidmist.

Tehingu tegemisel soovitame endale esitada järgmised küsimused Milline on tehingupoole ajalugu/taust? Kas tehingupool on suuteline pakutavat kaupa ja/või teenust müüma? Kas tehingu maksumus on usutav? Kas tehinguga seotud dokumentatsioon on korrektselt vormistatud? Kas tehingupool on käibemaksukohustuslane või mitte? Maksuhaldur väljastab spetsiaalseid maksuandmete tõendeid, mida saab kasutada tehingupoolele oma majandustegevusest ülevaate andmiseks. Tõendile saab kuvada ettevõtte andmed tööjõu, palga, käivete ja maksuvõla kohta ning saata see otse läbi eMTA tehingupoolele. Maksuandmete tõendiga saavad tehingupooled suurendada oma usaldusväärsust ja nii on mõlemal poolel kindlus, et teise maksuasjad on korras.

Asjaolud, mis võivad teie tavapärasest tegevusest kõrvale kalduda ja kogumis esinedes viidata maksupettuse toimepanemisele:

1. Avalikest andmebaasidest saadud teave ei jäta tehingupoolest (sh juhatuse liikmetest) usaldusväärset muljet

Kasutades erinevaid andmebaase, sh interneti otsingumootoreid, kuvatakse tehingupoole või tema esindusõiguslike isikute kohta infot, mis võib tekitada usaldusküsimusi tehingupoolte ja tehingu osas. Selliseks infoks võivad olla erinevates artiklites, foorumites käsitletud teemad, maksehäireregistri tulemused, isiku karistused kui ka jõustunud negatiivsed kohtulahendid tehingupoole osas. Tehingupoole (sh juhatuse liikmete) tausta tasuks kindlasti kontrollida uute tehingupartnerite tekkimisel ja/või suure maksustamisväärtusega tehingute puhul.

Saadud teabest võivad kahtlust tekitavateks asjaoludeks  olla:

Erinevad avalikud andmebaasid tehingupoole tausta kontrollimiseks leiate SIIT.

Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-08-1021 p 16
Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-06-1928 p 24

2. Tehingu tegemisel jäetakse tehingu teine pool tuvastamata (ei küsita nime, kontaktandmeid, esindusõigust)

Mõistlik ettevõtja selgitab välja tehingu teise poole esindajad (küsides näiteks isikut tõendavat dokumenti, esindusõigust) ja säilitab tehingupoole kontaktandmed. Tehingupoole tuvastamata jätmisel võtab ettevõtja endale riski, et hiljem võib tekkida probleeme pretensioonide esitamisel kauba ja/või teenuse kohta ning hilisem tehingu tõendamine võib osutuda raskendatuks.

3. Internetis puudub tehingupoole tegevust tutvustav toimiv koduleht

Internetipäringud tehingupartneri kohta ei anna muid tulemusi kui ainult registrikanded. Kuigi koduleht ei ole kohustuslik, näitab selle olemasolu tehingupartneri huvi enda tegevust reklaamida ja selle kaudu potentsiaalseid kliente leida. Eeltoodule oleks mõistlik tähelepanu pöörata eriti suuremahuliste ja esmakordsete tehingute puhul.

4. Tehingupool ei oska anda infot pakutava teenuse ja/või kauba kohta ega ole kursis tegevusvaldkonnaga

Tehingupoole seaduslikud esindajad ei oma teadmisi tegevusvaldkonna ega pakutava kauba/teenuse kohta. Lisaks ei täideta valdkonnapõhistest seadusandlusest ja muudest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid (näiteks tegevusvaldkonnas nõutavad registreeringud, load, taotlused, teatised, litsentsid; eriotstarbelise kauba sertifikaadid jt).

Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-49-13 p 17
Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-10-924 p 17

5. Ettevõttel puudub kauba ja/või teenuse müümiseks vajalik tegevuskoht (näiteks ladu, pood, tootmishoone, salong jne)

Kui tehingupool pakub suures koguses kaupa/teenust, mille müümiseks on vajalik kindla tegevuskoha ja töötajate olemasolu (näiteks ladu, pood, tootmishoone, salong jne), siis võib kahtlust tekitada asjaolu, et tehingupoole tegevuskohaks on üksnes postkast, korter või teise äriühingu juriidiline aadress. Kahtlust tekitavaks asjaoluks võib olla ka kokkulepete sõlmimine ja/või kauba näitamine/üleandmine väljaspool ettevõtte tegevuskohta (näiteks bensiinijaamad, parkimisplatsid, tühermaad).

Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-08-855 p 9 ja p 10

6. Pakutakse nii suurt kogust kaupa, mis ei ole ettevõtte suurust ja kogemust arvestades usutav

Kui tehingupool pakub suures koguses kaupa või suuremahulist/valdkonnapõhist teenust, siis võib tehingu toimumises ja/või kauba/teenuse olemasolus kahtlust tekitada asjaolud, et teenuse pakkujal puuduvad vajalikud oskused, kogemused, teadmised ja vahendid.

7. Pakutava kauba ja/või teenuse hind on üllatavalt kõrge/madal

Tuleb pöörata tähelepanu pakutava kauba ja/või teenuse hinnale: kui see on turuhinnast oluliselt madalam või kõrgem ning hinnaerisusele puuduvad loogilised majanduslikud põhjendused, siis võib tekkida risk, et kuskil tarneahelas on toime pandud maksupettus.

Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-67-08 p 14

8. Tehingupool ütleb, kellele ja mis hinnaga tuleb kaupa ja/või teenust edasi müüa

9. Tehingupoolel puudub kehtiv käibemaksukohustuslase number

Kehtiva käibemaksukohustuslase numbri puudumisel ei ole müüjal õigus lisada tehingule käibemaksu ega ostjal sisendkäibemaksu maha arvata. Märgime, et arve ei ole ainsaks tehingut tõendavaks dokumendiks ja sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks, vaid lähtuda tuleb tehingu tegelikust majanduslikust sisust.

10. Tehinguga seotud dokumentatsioon on puudulik või olematu

Esmakordsete ja/või suuremahuliste/kallihinnaliste tehingute puhul ei sõlmita lepinguid või need on üldsõnalised. Samuti ei koostata tehingu toimumist kinnitavaid muid võimalikke dokumente (kauba/teenuse üleandmis-vastuvõtmisaktid, transpordidokumendid, kauba sertifikaadid, tarne- ja garantiitingimused, hinnapakkumised jt tegevusvaldkonna erisusest tulenevad dokumendid).

Eelnimetatud kõikide dokumentide koostamine ei ole iseenesest kohustuslik, ent jättes vastavad dokumendid koostamata või säilitamata, riskitakse sellega, et hilisema võimaliku vaidluse korral ei suudeta tehingutega seotud  asjaolusid tõendada. Seega on mõistlik koguda ja säilitada tõendeid põhjendatult kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute kohta.

Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-09-2473 p 9

11. Kauba saatedokumendid on valesti täidetud

Tehingute puhul on saatedokumentide korrektne täitmine üheks oluliseks kauba tuvastamisviisiks ja võimalike nõuete esitamiseks kauba kvaliteedi osas. Näiteks veose- ja saatelehtedele, CMR-idele, kaubasertifikaatidele ja arvetele on õigesti märgitud kuupäevad, lähte- ja sihtkohad, sõidukinumbrid, saatja, saaja ja vedaja andmed ja kauba kirjeldus. Lisaks märgime, et transpordidokumentide säilitamine on oluline impordi, ekspordi ja Euroopa Liidu siseste vedude tõendamiseks.

12. Koostatud dokumentidel on kauba ja/või teenuse sisu kirjeldatud üldsõnaliselt (näiteks lihtsalt ehitusteenus”, “ärinõustamine”, “materjalid” jne)

Kui dokumentides (arvel, aktides, lepingutes jt) on teenust ja/või kaupa kirjeldatud üldsõnaliselt (näiteks lihtsalt “ehitusteenus”, “ärinõustamine”, “materjalid” jne), siis selliselt kajastatud tehingute puhul võib tekkida oht, et hiljem ei ole võimalik tuvastada teenuse ja/või kauba tegelikku sisu, mahtu ja hinda.

Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-57-13 ja nr 3-3-1-76-14

13. Tehingu finantseerimine on tavapäratu

Kui tehingut finantseeritakse laenuga, mille andja taust on ebausaldusväärne ning laenutingimused on ebaharilikud (olematud intressimäärad, tagatiste puudumine, ülemääraselt pikad laenu tagastamistähtajad), siis võib olla alust kahelda tegelikus laenuandmises/saamises. Samuti võib tekkida oht, et olete sattunud maksupettuse ahelasse.

Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-11-1176 p 9

14. Soetatava kauba ja/või teenuse maksetingimused on erandlikud (nt suures summas ettemaksete küsimine; maksete tegemine tehinguga mitteseotud isikutele)

Suuremat tähelepanu tasub pöörata olukordadele, kus tehingupool soovib kauba ja/või teenuse eest tasumist suures summas sularahas ja/või (ette)makse/ülekanne toimub tehinguga mitteseotud isikutele. Aktsepteerides selliseid maksetingimusi võib hiljem tehingu eest tasumise tõendamine osutuda raskendatuks.

Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-67-08 p 14

Eeltoodud loetelus mõne üksiku asjaolu esinemine ei too automaatselt kaasa etteheidet äri- ja maksupettuses osalemise kohta. Kui eeltoodud punktide pinnalt tekib tehingupoole osas kahtlusi, siis soovitame tehingupoole ja/või kõnealuse tehingu usaldusväärsuse kontrollimiseks teha täiendavaid päringuid.