Praktikas on levinud arusaam, et ärinime eristatavuse nõude täitmiseks piisab kahe tähe erinevusest. See võib, kuid ei pea alati paika pidama.
Kahe tähe erinevust saab tasuta kontrollida veebilehel https://ariregister.rik.ee/nimeparing.py. Tegelikkuses tuleb arvestada ka täiendavate kriteeriumitega.
Näiteks ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat tähist ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.
Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see, et kaubamärgis ei tohi kasutada lisaks sõnamärgile ka kombineeritud kaubamärgi sõnalist osa, kui see on kaitstav. Samas piiravad ärinime valikut üksnes registrisse kantud kaubamärgid, mitte taotlused.
Viidatud veebileht võimaldab lisaks ärinimedele otsida ka varasemaid kaubamärke. Päringu vastuses on ära toodud sarnased Eestis registreeritud kaubamärgid, kuid pole märgitud samuti Eestis õiguskaitset omavaid Euroopa Ühenduse kaubamärke.
Seega tuleb ärinime valikul eraldi kontrollida Ühenduse kaubamärke veebilehelt: oami.europa.eu.
Ärinime puudutavad nõuded kehtivad Eestis alates 1996. aastast, mistõttu on selle kohta olemas nii riigikohtu praktika kui ka loodud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse otsingusüsteem (https://ariregister.rik.ee/nimeparing.py) ärinime nõuetele vastuse kontrollimiseks.
TASUB TEADA
Ärinimed ei tohi ka hääldusel sarnaneda:
- Äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all (OÜ Lill või AS Lill).
- Äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga eksitavalt sarnase nime all. Eksitavalt sarnane võib ärinimi olla juhul, kui kirjapilt erineb liiga vähe (OÜ Lill või OÜ Lil), või ärinimed on vaatamata erinevale kirjapildile hääldusel sarnased (OÜ Fotoluks või OÜ Photolux).
- Äriühing ei või kasutada ärinime, milles on teise ärinimes sisalduv sõna, kui selle kasutamine välistaks ärinimede selge eristatavuse.
- Ärinimi ei tohi jätta eksitavat muljet näiteks erilisest seotusest teise äriühinguga.
