"Juriidiliselt on kõik korrektne!" Tuttav lause, aga õnneks liigub meil Eestiski õiguse tõlgendamine pidevalt sõnademängult probleemide sisulise käsitluse suunas, kirjutab ühe kohtulahendi (Riigikohus, 3-1-1-120-03) näitel Kuldar-Jaan Torokoff.
Eesti majanduskeskkond on arenenud sedavõrd hoogsalt, et vahel on isegi lähiminevikku keeruline ilma võõristustundeta meenutada. Sageli leiame sealt eest hoopis teisel loogikal rajaneva majandusruumi, mis on jõudnud juba ununeda koos meie riigi haldussuutlikkuse varajase lapsepõlvega. Teekond läbipaistvama ja usaldusväärsema majanduskeskkonna poole on olnud keeruline ja täis poliitilisi kompromisse. Siin tuleb vaatluse alla üks Riigikohtu lahend, mis märgib olulist verstaposti sel teel.
Tasub meenutada, et veel vähem kui kümme aastat tagasi sisaldas pea iga eduka äri kontseptsioon justkui vältimatult offshore-äriühingu kaasamist. Selle kaudu liikus tehingutest tulenev rahavoog siis laenudena vormistatuna ning sularahakohvritesse pakituna nende isikuteni, kes tegelikult tehingute taga olid. Sisuliselt oli selline ärimudel rajatud olemuslikult kuritegude toimepanemisele, kuigi levis müüt, justkui oleks tegemist lüngaga maksuseadustes – raha võetakse ju pangast välja välismaise äriühingu esindajana, mitte enda nimel.
Riigi pikaajaline tegevusetus viis selleni, et ühiskonnas üldiselt lugupeetud ettevõtjad ning isegi krediidiasutused kasutasid julgelt erinevatel eesmärkidel – kusjuures väheseid neist võis nimetada heauskseteks – välismaiseid riiulifirmasid enda seotuse varjamiseks. Sellises olukorras oli poliitiliselt mõeldamatu karistada range joonega kõiki isikuid, kuid valitsevale kaosele ei saanud jätta ka täielikult reageerimata.
Nii jõudis prokuratuur alles 2004. aastal viia Riigikohtuni näidiskaasuse, mis võttis ammendavalt kokku avalikkuses palju kõneainet tekitanud vaidlused õiguse tõlgendamise teemal antud küsimuses. Kuigi taolist valikulist menetlemist (enamikel juhtudel vaadati sellistest kuritegudest vaikselt mööda) tuleb lugeda õigusriigi kontekstis taunimisväärseks, on tegemist mitmes küsimuses märkimisväärse lahendiga, millel on kõrvuti rahapesu regulatsiooni karmistamisega märkimisväärne roll majanduskeskkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamisel.
Riigikohus kinnitas kõnealuses lahendis, et juba alates 1. septembrist 1994 puudub Eesti õiguse kohaselt õigussubjektsus nendel välismaistel juriidilistel isikutel, keda tegelikult juhitakse Eestist või kelle põhitegevus toimus Eestis, kuid keda polnud Eestis seadusega ettenähtud registrisse kantud. Seega kuigi "juriidiliselt on kõik korrektne" ja dokumentide kohaselt asub vastava äriühingu juhtorgan valge liiva peal ja roheliste palmide all, ei oma formaalne korrektsus mingit tähendust, kui tuvastatakse, et välisriigis registreeritud äriühingut juhitakse tegelikult Eestist ja ühingu osanike, aktsionäride või juhtidena näidatud isikud ei lange kokku seda äriühingut tegelikult kontrollivate isikutega.
Sellised välismaise äriühingu nimel tehtud tehingud ja toimingud tuleb lugeda äriühingut tegelikult kontrollivate isikute isiklikeks tehinguteks või toiminguteks. Seega kõikides nendes laialtlevinud skeemide puhul, kus kontroll offshore-äriühingu üle hangiti koos üldvolikirjaga, mis andis õiguse esindada vastavat riiuläriühingut (nt Diveci kaudu), tuli need tehingud lugeda Eesti õiguse kohaselt faktiliselt tehingud teinud isiku(te) isiklikeks tehinguteks, kuigi vormiliselt allkirjastati need välismaise isiku nimel.
Maksustamisel võrdsustatakse Eestis õigusvõimetu välismaise äriühingu tulu äriühingut tegelikult kontrolliva Eesti residendi tuluga, lisaks kaasneb sellega igakülgne isiklik vastutus ka kõigi tehingust tulenevate kohustuste osas.
Antud kaasus on ilmekas näide sellest, et ettekujutus õiguse jäiga grammatilise tõlgenduse paratamatusest, mis on levinud just eelkõige mittejuristide seas ja mille vastu terve mõistus on justkui võimetu, ei pea Eesti kontekstis õnneks enam paika. Õiguse tõlgendamine liigub sõnademängult probleemide sisulise käsitluse suunas. Pealegi, selleks et ennetada mistahes probleeme, tasub ikka meeles pidada kuldset põhimõtet – ausa hõlma ei hakka keegi!
Avaldatud: Director mai 2007
