Sageli väliskliendid oletavad, et konkurenstiametite koondumiskontrollid toimivad kolmes Balti riigis ühtemoodi. Samas nagu üks hiljutine koondumine näitab, on see oletus samaaegselt nii õige kui ka väär. Teoorias ei tohiks koondumiskontrollidel tõesti olla olulisi erinevusi, kuid praktika on siiski mõnevõrra teine.
Kõnealune tehing oli sama kõigis kolmes jurisdiktsioonis ja käive/turuosa sarnased. Esimene viga oleks arvata, et tehingust tulnuks kõigis jurisdiktsioonides teavitada – see ei pruugi nii olla. Nimelt sellal, kui Eesti ja Leedu järgivad koondumiseks samalaadset reeglit, kontrolli üleminek + käibed üle künnise, kasutab Läti erinevat süsteemi. Läti süsteemi kandev idee on see, et koondumised vaadatakse läbi ainult siis, kui kontroll antakse üle ja poolte turuosa ületab 40%, või kui aastane käive ületab ligikaudu 35,5 miljonit eurot (võrreldes Eesti ja Leedu lävega vastavalt 6,4 miljonit eurot ja 14,5 miljonit eurot). Seega mitmed Baltikumi-ülesed tehingud, mis nõuavad teavitamist nii Eestis kui ka Leedus, ei nõua seda Lätis. See oli ka meie järeldus käesoleva tehingu puhul. Teadmiseks siiski, et Läti regulatsioon on praegu ülevaatamisel ja võib juba järgmisest aastast muutuda.
Koondumise peamine juriidiline küsimus oli Eestis ja Leedus sama. Võttes arvesse, et (1) mõlema jurisdiktsiooni õigusraamistik järgib ELi oma ja et (2) läbivaatamise ajaline raamistik on mõlemas jurisdiktsioonis sama, võiks oletada, et sama ajaraamistiku jooksul jõutakse sama vastuseni. Nagu praktika näitab, võib see oletus olla väär.
Eestis võeti teavitus nõuetekohaselt vastu ja esimesest päevast alates anti meile selgelt märku, et koondumine ei tekita konkurentsiprobleeme; meil oli võimalus ametnikega kohtuda, lisaküsimusi ei esitatud ja 30 päeva jooksul anti koondumisele luba.
Leedus oli olukord teine. Esiteks ei võetud taotlust vastu enne märkimisväärse hulga lisateabe esitamist. Teiseks, kogu menetluse jooksul ei saanud me mingit tagasisidet, milline on tõenäoline tulemus, sealhulgas sellest, kas koondumine võetakse pikendatud läbivaatamisele (kuni neli kuud). Meile selgitati, et läbivaatamisperioodid on tavaliselt pikemad puhkuste ajal ja et pole haruldane, kui juhtum läheb pikendatud läbivaatamisele lihtsalt seepärast, et aeg on otsa saamas. Kolmandaks keeldus konkurentsiamet meie palvest kohtuda. Lõppkokkuvõttes kinnitati koondumine siiski 30-päevase läbivaatamisaja jooksul.
Eelneva põhjal soovitan äriühingutel, kes kaaluvad Baltikumi-ülest ühinemist, meeles pidada, et igal jurisdiktsioonil on omad eeskirjad ja tavad ning planeerida koondumisprotsesside jaoks lisaaega.
