Eesti on ülemaailmselt tuntud oma digiühiskonna poolest, mille alla kuuluvad ka mitmed e-teenused ja e-valitsus. Üheks huvitavamaks näiteks on e-residentsus ehk Eesti Vabariigi valitsuse poolt välja antav digitaalne identiteet, mis annab mitteresidentidele ligipääsu Eesti e-teenustele ning võimaldab seda digitaalset identiteeti kasutada autentimiseks, digiallkirjastamiseks ja ka krüpteerimiseks.
Leinonen OÜ-s oleme aastaid pakkunud paljudele e-residentidele nii õigus- kui ka maksuteenuseid. Nende aastate jooksul oleme täheldanud mitmeid e-residentsusega kaasas käivaid müüte, mille järgimine võib Eestis ettevõtte asutanud e-residendile kaasa tuua nõudeid ja trahve. Järgnevalt toome välja ja lükkame ümber neli levinuimat e-residentsusega ning ettevõtlusega seonduvat müüti.
Eestis ei pea maksma makse
On tõsi, et Eestis ei pea maksma ettevõtte tulumaksu. Seda siiski vaid juhul kui ettevõtte tulu ei ole aktsionäride vahel jagatud. Kui iseseisev majandusüksus on esitanud äriregistrisse aastaaruande, võivad omanikud võtta tulu välja dividendide näol. Ettevõte on kohustatud maksma nende dividendide pealt tulumaksu 14-20%. Ühtlasi peab ettevõte maksma maksu ka erisoodustuste pealt. Erisoodustusteks on näiteks korterirent juhatuse liikmele, tasuta lõunad töötajatele ja ettevõtte vara müük juhatuse liikmetele või töötajatele alla turu hinna. Maksude ebakorrektse maksmise tulemuseks on suure tõenäosusega nõue maksu- ja tolliametilt.
Eesti ettevõttel puudub igasugune raamatupidamiskohustus
Eestis on raamatupidamiskohustuslased kõik Eestis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning ka Eestis registreeritud välismaiste ettevõtete filiaalid. Iga majandusaasta lõpus peab raamatupidamiskohustuslasest majandusüksus koostama aastaaruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja juhtimisaruandest. Küllalt on ette tulnud juhtumeid, kus e-residendid ei ole esitanud aastaaruandeid, mis on omakorda viinud nende ettevõtte Eesti äriregistrist kustutamiseni.
Eesti pankades saab pangakonto luua interneti teel
Kuna Eesti pangad peavad järgima väga rangeid rahapesu puudutavaid regulatsioone, on nad sunnitud rakendama ka omapoolseid nõuetekohase hoolsuse meetmeid. See puudutab ka e-residente, kes peavad pangas konto avamiseks seal füüsiliselt kohal olema. Eesti pangad võivad lõpuks keelduda konto avamisest kui nad leiavad, et neile antud informatsioon on ebapiisav või üleüldiselt kahtlusi tekitav.
Eestis ettevõtte asutamine garanteerib vabastuse teiste riikide ettevõtte-maksude maksmisest
See müüt on väga levinud Eesti naaberriikidest pärit e-residentide seas (näiteks Soome). Juhul kui Eesti ettevõttel on püsiv majandustegevus mõnes teises Euroopa Liidu (edaspidi EL) riigis, siis on Eesti ettevõtte selle teise EL riigi maksukohustuslane. Näiteks võib Eesti ettevõte vabalt olla maksustatud Soome maksuhaldurite poolt kui ettevõtte püsiv tegevuskoht asub Soomes (kogu majandustegevus ja juhtimine leiavad aset Soomes). Selle mitte arvesse võtmisega võivad mõistagi kaasneda nii ootamatud kulud kui ka õiguslikud probleemid.
Vältimaks ülalmainitud negatiivseid tagajärgi, on enne e-residentsusega seotud äri ja rahaliste otsuste tegemist soovitatav konsulteerida spetsialistidega.
