Ettevõtja küsib:
Kas võlgniku kohta käivaid andmeid võib avalikus kohas näidata?
VASTUS:
Antud juhul omab olulist tähendust see, kas avaldatud väited on väärtushinnangud või faktiväited. Väärtushinnangud erinevad faktiväitest selle poolest, et nende paikapidavust pole võimalik kontrollida. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole õigusvastane.
Riigikohus on lahendis 3-2-1-67-10 selgitanud antud küsimust ja öelnud järgmist. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda mh ebasündsast väljendusviisist.
Täpsustavalt tuleb mainida, et võlglaste kohta andmete avaldamisel tehakse vahet füüsilistel ja juriidilistel isikutel. Füüsiliste isikute puhul peab järgima isikuandmete kaitse seaduse nõudeid, mille kohaselt on nt piiritlemata ringile isikutele võlast teavitamiseks vajalik võlgniku nõusolek. Asjakohane juhis on avaldatud Andmekaitse Inspektsiooni kodulehel. Kui isik on võlgu nt korteriühistule, siis võib seda avaldada ühistu-siseselt, aga laiemale avalikkusele ilma võlgniku nõusolekuta mitte. Juriidilise isiku (sh juhatuse liikmete) andmete töötlemist isikuandmete kaitse seadus ei reguleeri.
Kokkuvõttes võib öelda, et juriidilisest isikust võlgniku kohta andmete avaldamine võla tagasinõudmisel ei ole keelatud, kui avalikustatud faktiväited on tõepärased ning ei kujuta endast ebakohast väärtushinnangut.
