Käendus ja garantii on tagatised, mis mõlemad võimaldavad tagada teise isiku kohustuse täitmist. Siiski tuleb neid üksteisest eristada, sest vastupidisel juhul võib saada kohustus tagatud soovimatul kujul või jääda üldse tagamata.
Allpool tuuakse välja käenduse ja garantii peamised erinevused, samuti asjaolud, millega nende sõlmimisel arvestada.
Mis on käendus ja garantii ning millal neid kasutada?
Käendus on tagatis, millega käendaja tagab võlgniku kohustuse täitmist kogu oma varaga astudes võlasuhtes justkui võlgniku kõrvale. Ehk kui võlgnik enam oma võlgnevusi ei tasu, siis peab käendaja need täitma täies ulatuses võlgniku eest.
Garantii on seevastu tagatis, millega garantii andja tagab teise isiku kohustust konkreetse summa ulatuses ja üksnes garantiis toodud tingimustel. Seega ei taga garantii andja kõiki konkreetsest lepingust tulenevaid võlgniku kohustusi, vaid kohustub teatud tingimuste saabumisel tasuma garantiis toodud rahasumma.
Käenduse ja garantii vahet selgitab järgnev lihtne näide.
Isik soovib võtta laenu, kuid laenu saamiseks soovib laenuandja tagatiseks nii käendust kui ka garantiid. Võlgnikul õnnestub saada sõbralt käendus ning oma osalusega ettevõttest garantii. Mõne aja pärast selgub, et võlgnik ei suuda laenu tagastada. Sellisel juhul peab käendaja täitma kõik võlgniku kohustused nagu ta oleks ise võlgnik, kuid garantii andja üksnes garantiis toodud ulatuses.
Samas võib käendaja esitada laenuandjale kohustuse täitmise kohta kõiki vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik. Näiteks vaielda vastu võlgnevuse suuruses. Garantii andja saab esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid, mis üldjuhul on väga piiratud. Seega võib garantii täitmise kohustus esineda ka siis, kui võlgnik ja laenuandja vaidlevad võlgnevuse suuruse üle.
Tagatistena kasutataksegi käendust ja garantiid üldjuhul rahaliste kohustuste tagamiseks, eelkõige laenu- ja müügilepingute täitmise tagamisel. Erinevus on peamiselt tagatise maksmapanemise lihtsuses – garantii tagatisena aitab vältida kohati pikki ja keerulisi vaidlusi laenu olemasolu, suuruse vms üle.
Samas tuleb arvestada, et seaduse järgi ei saa füüsiline isik väljaspool majandus- või kutsetegevust garantiid kehtivalt anda, mistõttu leiab garantii kasutust peamiselt siis, kui tagatise andja on ettevõte. Käendust kasutataksegi seetõttu enamasti juhul, kui tagatise andja on füüsiline isik.
Käenduse ja garantii andmine
Nii käenduse kui ka garantii aluseks on vastav leping. Samas erinevalt käendusest, kus vastava lepingu allkirjastavad üldjuhul nii käendaja kui ka laenuandja, on praktikas tavapärane, et garantii antakse ühepoolse garantiikirja väljastamisega, mida laenuandja ei allkirjasta.
Erinevused on ka käenduse ja garantii lepingute sisus. Kuigi mõlemas tuleb näidata, kes on kohustuse tagaja ning ära tuua ka isik, kellele kohustust tagatakse, siis käenduslepingus tuleb väga täpselt määratleda ka kohustus, mida tagatakse. Garantiis seda üldjuhul ei määratleta, kuna garantii realiseerimise alused hoitakse enamasti formaalsed.
Kui käenduse annab füüsiline isik, siis tuleb reeglina sellisel juhul lepingus ette näha ka käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. Garantiis peab seevastu tingimata välja tooma kohustuse, mille peab garantii andja teatud tingimuste saabumisel tegema. Selleks kohustuseks on enamasti konkreetse rahasumma tasumine. Samuti on soovitatav garantiis kirja panna ka selle kehtivuse tähtaeg.
Käendusest ja garantiist tulenev vastutus
Nagu eelnevalt põgusalt viidatud, on erinevusi ka käendaja ja garantii andja vastutuses. Käendaja vastutab võlgniku kohustuste täitmise eest solidaarselt koos võlgnikuga kogu oma varaga. See tähendab, et laenuandja võib nõuda kohustuse täitmist mõlemalt isikult. Tähtis on meeles pidada, et käendaja vastutab lisaks võlgniku põhivõlgnevusele ka intresside, leppetrahvide jm tasumise eest. Teisalt on käendajal õigus esitada käenduse täitmisel laenuandjale kõiki vastuväiteid, mida võib esitada ka võlgnik. Näiteks, kui võlgnik on osa võlgnevust tasaarvestanud või sõlminud erikokkuleppe laenu tagastamises, siis saab ka käendaja sellele tugineda. Seega ei pea käendaja tagastama laenu nt selles osas, mille võlgnik on tasaarvestanud ega tasuma võlgnevust varem, kui erikokkuleppes ette nähtud.
Erinevalt käendusest ei astu garantii andja võlgniku kõrvale ega vastuta kohustuse täitmise eest kogu oma varaga. Garantii vastutuse ulatus nähakse ette garantiis endas. Näiteks, kui garantiis on ette nähtud kohustus teatud tingimuste saabumisel maksta 10 000 eurot, siis nende tingimuste saabumisel tuleb ka vastav summa tasuda. Garantii korral on oluline arvestada, et garantii andja saab laenuandjale esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Näiteks juhul, kui garantii kohaselt tuleb garantii täitmist nõuda kirjalikult, siis võib garantii andja keelduda summa tasumisest, kui selle tasumist nõutakse e-posti teel. Seega ei saa garantii andja üldjuhul vastu vaielda võlgnevuse suuruse, selle täitmise kohustuse üle ega kasutada muid võlgniku poolt kasutatavaid vastuväiteid. See on ka põhjus, miks on garantiid lihtne maksma panna.
Võlgniku vastutus
Käenduse puhul kehtib seadusest tulenev tagasinõudeõigus, mis tähendab, et kohustuse täitmisel võib käendaja nõuda tasutu hilisemat hüvitamist võlgnikult. Oluline on arvesse võtta, et garantii puhul seadusest tulenev tagasinõudeõigus puudub, vaid garantii andja ja võlgnik peavad selles eraldi kokku leppima.
Seega juhul, mil nii käendaja kui ka garantii andja on oma kohustused laenuandjale täitnud, saab käendaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ilma selles eraldi kokkuleppimata, kuid garantii andja üksnes juhul, kui selleks on sõlmitud vastav leping.
Käenduse puhul on tähtis ka arvestada, et tagasinõudeõigust saab realiseerida vaid senikaua, kuni võlausaldaja oleks võinud laenu täitmist nõuda. Reeglina saab käendaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist kolme aasta jooksul alates hetkest, mil ta oli laenu kohustatud laenuandjale tagastama.
Kokkuvõte
Käendus ja garantii on tagatised, mis aitavad võlausaldajal tagada võlgniku kohustuse täitmist. Käendus sobib eelkõige kohustuse täitmise tagamiseks juhul, kui tagatise andjaks on füüsiline isik. Sel juhul on oluline arvestada, et üldjuhul peab käenduslepingus ette nägema ka käendaja vastutuse maksimumsumma.
Kui tagatiseandjaks on ettevõte, siis tuleks eelistada garantiid, kuna seda on võimalik maksma panna ilma pikki ja keerukaid kohtuvaidlusi pidamata. Teisalt peab garantii andja arvestama, et ta ei saa esitada laenuandjale muid kui garantiist tulenevaid vastuväited ning et tagasinõudeõiguses tuleb võlgnikuga eraldi kokku leppida.
