Tallinna Halduskohtu reedel, 29. augustil tehtud otsuse kohaselt oli Finantsinspektsioonil 9. septembril 2013 õigus teha ettekirjutus, millega järelevalve tegi Eesti Krediidipanga üldkoosolekule ettepaneku hinnata, kas panga nõukogu esimees Andrus Kluge on sobiv juhtima Krediidipanga nõukogu.
Finantsinspektsioon tegi kõnealuse ettekirjutusega Krediidipanga aktsionäridele ettepaneku kutsuda Andrus Kluge Eesti Krediidipanga nõukogu esimehe kohalt tagasi, sest Finantsinspektsiooni hinnangul ei vasta Andrus Kluge finantsjärelevalve poolt tuvastatud asjaolude tõttu seaduses sätestatud panga juhile esitatud nõuetele ja ei ole seetõttu sobiv Krediidipanga nõukogu juhtima. Kohus nõustus Finantsinspektsiooniga vastava ettekirjutuse seaduslikkuse osas.
"Finantsjärelevalve hinnangul on Andrus Kluge lasknud end isiklikult kiskuda Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse, sealjuures kaasates isegi oma abikaasa. Muuhulgas ostis Andrus Kluge Krediidipanga aktsiad laenuga selliselt laenuandjalt, kelle taust ei ole järelevalve jaoks läbipaistev ning ta oli seotud ka Krediidipanga juhatuse aktsiaostude ja nende läbipaistmatu finantseerimisega," selgitas Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.
2011. aastal lisandusid Eesti Krediidipanga aktsionäride ringi Krediidipanga endise juhatuse esimehe, nüüdse nõukogu esimehe Andrus Kluge firma Firmex Investeeringud OÜ ja Krediidipanga juhtkonnaga sellele ajal seotud olnud Genovia Invest OÜ. Vastavalt seadusele peab pangas olulise osaluse omandajale oma heakskiidu andma Finantsinspektsioon. Oluline osalus on osalus, mis ületab 10% panga aktsiakapitalist. Andrus Kluge eiras nii füüsilise isiku kui ka Firmex Investeeringud ainuosanikuna 15,7% Krediidipanga aktsiaid omandades seaduses nõutut, et ta peab sellele tehingule eelnevalt saama finantsjärelevalve loa. Kuigi kohe müüs Andrus Kluge 7,2% Firmex Investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile, tegutsesid nimetatud osaühingud ühiselt ning neil oli üks ja sama laenuandja. Firmex Investeeringud OÜ ja Genovia Invest OÜ said eraisikust laenuandjatelt aktsiate ostuks miljonite eurode ulatuses tagamata laene. Järelevalve jaoks ei ole kõnealuste laenude andja taust ja laenamise motiivid lõpuni läbipaistvad.
Lisaks ei tohi vastavalt krediidiasutuste seadusele panga juhatuse esimees olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige. Seda nõuet Andrus Kluge eiras.
Eeltoodut arvesse võttes jõudis Finantsinspektsioon 9. septembril 2013 seisukohale, et Andrus Kluge ärialane reputatsioon ei ole laitmatu. Vastavalt seadusele on finantsjärelevalvel sel juhul volitused tagasi kutsuda panga juhatuse esimees, kuid nõukogu esimehe puhul nõuab seadus kõigepealt vastava ettepaneku tegemist panga aktsionäridele.
Finantsinspektsioon tegutseb eelkõige finantsstabiilsuse hoidmise nimel ning tagab klientide huvide kaitse. Krediidipanga juhtimises valitsev olukord tingib seetõttu järelevalve kõrgendatud huvi muuhulgas ka krediidiasutuses olulist osalust omavate isikute ja teatud väikeaktsionäride või nende rühmade võimekuse vastu vajadusel panka kapitali panustada või kaasata. Samuti on järelevalve panga tegevust hinnates väga konservatiivne seoses normatiivide täitmisega.
Finantsinspektsiooni hinnangul on Eesti Krediidipanga finantsseis täna hea, panga kapitaliseeritus on ligi kaks korda kõrgem kui seda nõuavad normatiivid, seega hoiustajatel põhjust muretsemiseks ei ole.
Eesti Krediidipank on Vene krediidiasutuse kontrolli all olnud alates 2005. aastast. Täna kuulub Moskva Pangale 59,7% Krediidipanga aktsiatest, ülejäänud aktsiaid omavad väikeaktsionärid. Moskva Panga 46,48% Moskva linnale kuulunud aktsiatest müüdi 2011. aasta alguses Venemaa riigipangale Vneštorgbank VTB, kellele kuulub 95% Moskva Panga aktsiatest. Krediidipank moodustab 0,2% VTB pangandusgrupist.
