Ettevõtte omandamise tehingutes on tavapärane kokku leppida konkurentspiirangus, ülemeelitamise keelus ja konfidentsiaalsuses, kuna need aitavad kaitsta omandatava ettevõtte väärtust. Siiski ei tasu nende piirangutega hoogu sattuda, kuna võivad kaasa tuua kartellisüüdistuse ja trahvi. Seda tuletas aasta alguses meelde ka Euroopa Komisjon, määrates esmakordselt sel põhjusel kahele ettevõttele kokku 79 miljonit eurot trahvi. Millega siis tuleb taoliste piirangute ettenägemisel arvestama?
Üldreeglina on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe. Selle reegli alla kuuluvad ka konkurentsikeelu ja ülemeelitamiskeelu kokkulepped ning teatud juhtudel ka konfidentsiaalsuskokkulepped. Ühe erandina võib neid ette näha ettevõtte omandamistehingus. Seda põhjusel, et taoliste lepete peamine eesmärk ei ole konkurentsi piiramine vaid omandatava ettevõtte väärtuse kaitsmine.
Siiski ei tohi ettevõtte omandamisel kokku leppida mis tahes piirangutes vaid need peavad olema omandamistehinguga otseselt seotud ja selle täideviimiseks vajalikud. Konkurentsipiirang on omandamistehinguga otseselt seotud, kui piirangu eesmärk on võimaldada põhitehingu tõrgeteta teostamist ja on selle otsene tagajärg. Ei piisa et, konkurentsipiirang nähakse ette omandamistehinguga samas kontekstis või ajal. Piirangu vajalikkuse osas on vaja hinnata, kas piirangu ajaline pikkus, territoriaalne ulatus, sisu ja kohustatud isikute ring ei ületa seda, mis on mõistlikult vajalik eesmärgi saavutamiseks.
Näiteks loetakse konkurentsipiirang omandamistehingu korral mõistlikuks kuni kolmeks ja teatud juhtudel isegi kaheks aastaks. Samuti ei peeta konkurentsipiirangut vajalikuks nt ettevõtte müügi korral, mille peamiseks varaks on kinnisvara või seadmed. Territoriaalse ulatuse osas on konkurentsipiirang mõistlik üksnes territooriumite osas, kus omandatav ühing tegutseb või on teinud ettevalmistusi tegutsemiseks. Lubamatuks loetakse ka näiteks piirang, millega keelatakse omada konkureerivas ühingus osalust finantsinvesteeringu eesmärgil. Tingimusi on teisigi ja sarnased põhimõtted kehtivad ka ülemeelitamise keelu ja konidentaalsuse kokkulepetele osas.
Nende tingimuste rikkumine võib lõppeda kartellisüüdistuse ja trahviga, mis võib ulatuda 5%-10%-ni ettevõtte käibest. Eestis on kartelliasjades trahvid tavapärased ja eelmiselgi aastal määrati kahel korral üle 100 000 euro trahvi. Kuigi Eestis ei ole veel omandamistehingu kontekstis konkurentsipiirangu jt tingimuste osas trahvi määratud, ei tasu siiski nende põhjendatust analüüsimata konkurentsi, ülemeelitamise ning konfidentsiaalsuse piirangutes kokku leppida – rikkumise tagajärjed on küllaltki karmid.
Allikas:
Advokaadibüroo Borenius
