See, kas logistikajuhile alluv logistikaosakond tellib kauba või organiseerib ainult veo, sõltub firmast.
Balti riikide suurima autofirma, Mercedes-Benzi, Chrysleri, Jeepi ning Mitsubishi peaesinduse ASi Silberauto logistikaosakond sai alguse viis aastat tagasi varuosade osakonnast. 2003. aastal liitus osakonnaga autode ladu ning eelmisel aastal loodi autode logistikaüksus. Varem pidasid autode ladu müügijuhid.
Kui müügiosakonna tegevus peab vastama firmas küsimusele "mis hinnaga?", siis logistikaosakond annab Silberauto logistikaosakonna juhi Eero Mõtliku sõnul vastuse küsimusele "millal?".
Nii tegeleb logistikaosakond nii autode kui ka nende varuosade tellimise ja kohaletoimetamisega, samuti ladustamisega Eestis. Lisaks korraldab osakond näiteks autode müügieelse ettevalmistuse.
Mercedes-Benzi siinse regiooni varuosade keskladu asub Poolas ja maailma keskladu Saksamaal, kust Eesti laos puuduvat varuosa tellitakse. Logistikaosakond peab tagama, et see tellimisele järgneval päeval hiljemalt kell 12 laos oleks. "Varuosade tellimises on oluline täpsus, sest valesti tellitud varuosa ei ole tihti kellelgi tarvis," selgitab Mõtlik.
Auto tellimine on varuosast samas keerulisem ja aeganõudvam. Kui klient soovib enim eelistatud marki, saab selle enamasti kohapeal kätte, sest enim müüdud mudeleid hoiab tavaliselt firma laos. Erilisavarustuse, eri mootori või kerevärviga mudeli kättesaamine võib aga kuid võtta. Põhjuseks, et iga erimudel toodetakse vastavalt esinduse tellimusele eraldi. Lisaks on eri riikides paiknevatel esindustel oma nn kvoodid teatud mudelitele teatud perioodi jooksul. Kui see kvoot ületatakse, tuleb oodata.
Auto logistika algab kliendi tellimusest, mille peale saadab esindus tellimuse tehasesse, kus see tootmisse suunatakse. Iga mudel saab kohe ka ribakoodi, millega seda modifikatsiooni tähistatakse, seda tootmises ja tarnides skannides saab näiteks klient arvutist vaadata, mis staadiumis tema tellimus on.
Valmis sõiduk tarnitakse Eestisse Paldiski kaudu, kus see kättesaamiseks laos ette valmistatakse. Kui auto läheb salongi, saab ta selleks sobiva ettevalmistuse.
Logistikaosakond vastutab kauba tellimise ja logistika korraldamise eest
Kontoritarvete hulgimüügifirmas Anobion Hulgimüügi OÜ vastutab logistikaosakond kauba tellimise, selle välistranspordi ja jaotusveo ning ladustamise eest.
Logistikajuhi ülesandeks jääb firmas sõlmitud lepingute jälgimine ning vajadusel uute teenusepakkujate otsimine ja nendega lepingute sõlmimine. Samuti haldab logistikajuht osa klientide kaubavarusid. Viimane näeb välja sedasi, et läbi Telema süsteemi jõuavad Anobionisse ostja tellimused, igal hommikul esitab ostja hulgimüüjale eelmise päeva müügi artiklite lõikes ning laoseisu.
Nende andmete põhjal koostab Anobion tellimuse ja saadab kauba kauplusse. Vastuvõtja ostudokumendid liiguvad arvutis ning kaubad võetakse automaatselt pärast tellimuse kokkupanemist laos arvele, käsitsi andmeid ei sisestata.
Klient vaatab üle, kas kohale tuli kaup, mis kirjas ka tellimuses, ning kinnitab. Selliseid uuenduslikke lahendusi võtavad Eesti kliendid vastu ettevaatlikult, enamasti tahetakse näha kellegi positiivset kogemust ning siis otsustatakse ning minnakse lihtsamini uuendustega kaasa.
Samas Anobion ise endale logistikateenust ei osuta, vaid ostab logistilised teenused kõik sisse. See võimaldab kõik logistikateenusega seotud tehnilised mured alates personaliotsingust tipphooajal kuni töökoormuse jaotamiseni teenusepakkuja õlgadele jätta.
Samuti laseb teenuste sisseostmine firmal tegeleda oma põhitegevuse ehk müügiga. Umbes viis aastat tagasi aga osutas Anobion omale logistikateenuseid ise, mistõttu kõikus sesoonsuse tõttu näiteks tööjõu koormatus. Tipp-perioodidel nagu enne kooli ning jõulude paiku ulatub kaubakäibe vahe kuni kaheksa korrani võrreldes rahulikuma perioodiga.
Samas ei ole logistikateenus sisse ostes Sarve hinnangul nii paindlik kui ise tehes, eriti ilmneb see näiteks eriolukordades või -nõudmiste puhul. "Piltlikult, kui klient tuleb lattu ja soovib mingit kaupa, siis saab selle talle oma lao puhul kiiresti kätte toimetada. Teenusepakkuja laos, kus on koos mitme firma kaubad, võib see keeruline olla," selgitab Sarv.
Haridust sellel tööl peab Sarv oluliseks. Ise alustas ta küll õppimata, kuid viis aastat pärast praktiseerimist läbitud koolitusel sai ta enda sõnul juurde ca 20% teoreetilist tuge, mida töös ei ilmnenud. "Näiteks on süsteemsus efektiivsuse vundament," tõi Sarv näite.
Samuti sai ta koolist teada, et ostja ei pea kauplema mitte soodsama veohinna, vaid tarnija kulude üle. "Kui ostja leiab tarnijale võimalusi kulude kokkuhoiuks, saab ta soodsamat hinda küsida," lisab Sarv. Erialaste teadmisteta võib firma eksimused vigadega kinni maksta.
Hea logistikajuht kiirendab firma arengut
Kogenud logistikajuht suudab kulusid kokku hoides ning logistikategevust optimeerides ettevõttele võita võimaluse kiiremaks arenguks, kui esialgu ette näha.
Lihtsustatult on ettevõtete logistikateenistuse ja logistikajuhi ülesandeks kauba õigeaegse ja kadudeta kohaletoimetamise korraldamine punktist A punkti B ning selle eest vastutamine.
Valdkonna juht vastutab eduka ja organiseeritud töö eest, arendab ja ühtlustab logistikapoliitikat ettevõtte teiste funktsioonidega, koostab üksuse eelarve ning kontrollib selle täitmist, osaleb ettevõtte strateegilises juhtimises.
Logistikaspetsialistide ametinimetused on küllaltki standardiseeritud, levinumad on logistikaspetsialist, tollimaakler, transpordispetsialist ja logistikasekretär. Firmas valdkonna tegevust juhtivat töötajat nimetatakse nii logistikadirektoriks, logistikajuhiks kui ka logistikaosakonna juhatajaks.
Väikefirmades saavad logistikajuhid palka 12 000 – 20 000, keskmistes 16 000 – 22 000 ja suurtes firmades 21 000 – 32 000 krooni.
Ariko Reserv
