Aeg-ajalt on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmed pöördunud koja poole küsimusega, mis tingimustel võib võlgniku nime avalikult näidata. Alljärgnevalt selgitamegi, mida peaks võlgniku nime avaldamisel silmas pidama.
Riigikohus on kõnealuse küsimuse kohta olulisi selgitusi andnud lahendis 3-2-1-67-10, mis käsitles võlgniku nime avaliku esitamise põhjendatust ja õiguspärasust võla sissenõudmise eesmärgil. Tegemist olukorraga, kus inkassofirma avaldas ühe Tallinna tiheda liiklusega ristmiku vahetus läheduses maja seina peal juriidiliste isikute ja nende juhatuse liikmete nimed koos täiendiga "isikute nimed, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt".
Võlgnik leidis, et tema (juhatuse liige) nime avaldamine koos võlgnikust juriidilise isiku omaga on tema au ja väärikust teotav ning inkassofirma leidis omakorda, et äriregistris sisalduva info avaldamine pole ebaseaduslik.
Antud juhul on oluline see, kas avaldatud väited on väärtushinnangud või faktiväited. Väärtushinnangud erinevad faktiväitest selle poolest, et nende paikapidavust pole võimalik kontrollida – seda on võimalik üksnes põhjendada. Riigikohus on öelnud (vt nt lahendid nr 3-2-1-53-07, 3-2-1-161-05, 3-2-1-11-04), et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole õigusvastane.
Seoses väärtushinnangu olemusega selgitas riigikohus, et isiku au teotamine väärtushinnanguga on õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda mh ebasündsast väljendusviisist.
Oluline on siinkohal juhtida tähelepanu veel ühele riigikohtu märkusele. Nimelt, isik ei pea siiski taluma oma nime avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub võimalus teise isiku (nt ettevõtte) käitumist mõjutada (nt juhatuse liikme piiratud esindusõigus). Kui teabe avaldajale peaks laekuma selline info, siis peab avaldaja seda kontrollima ja kaaluma, kas avaldatud teabe seostamine konkreetse isikuga võib olla põhjendamatu ja tema mainet ebaproportsionaalselt kahjustav.
Seega kokkuvõttes pole võlgniku kohta andmete avaldamine võla tagasinõudmisel keelatud, kui avalikustatud faktiväited on tõepärased ning nende esitamise viis või faktiväidetega koos esitatud teave pole käsitatav ebakohase väärtushinnanguna.
Samal teemat on autor pikemalt kirjutanud artiklis "Võlgnikku puudutavate andmete avaldamisest"
