Tarbijate usaldus veebipoodide vastu on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud, mistõttu näitab veebimüük endiselt tõusvat trendi. Veebipoe pidamisel on mitmeid olulisi plusse, näiteks pole veebis ruumipiiranguid, mistõttu on võimalik pakkuda kliendile oluliselt suuremat kaubavalikut kui seda võimaldaks füüsiline ruum. Samas ei tohi veebipoe pidamisel ära unustada ka seadusest tulenevaid nõudeid.
Veebipoodi ei pea enam registreerima
Seoses 1. juulil jõustunud majandustegevuse seaduse üldosa seadusega ei pea ettevõtet üldreeglina enam majandustegevuse registris (MTR) registreerima. Erand kehtib ainult teatud valdkondadele. Näiteks, kui veebipoes müüakse alkohoolseid jooke või tubakatooteid, siis peab ettevõtja saatma registrile vastavasisulise majandustegevusteate. Samuti tuleb teade registrile saata, kui tegutsetakse näiteks reisiettevõtjana.
Üldised nõuded veebipoe pidamisel
Veebipoe pidamisel tuleb meeles pidada, et ettevõtja peab veebilehel enda kohta andma piisavalt informatsiooni ning võimaldama veebipoe külastajal endaga ühendust võtta. Näiteks peaks veebilehel kindlasti olema kirjas ettevõtte nimi, registrikood, teenuse osutaja aadress ja muud kontaktandmed, sh näiteks e-posti aadress.
Samuti tuleb veebipoe külastajale arusaadavalt selgitada, kuidas on võimalik e-poes ostu sooritada. See tähendab, et veebipoe külastajale peavad olema selged kõik lepingu sõlmimise tehnilised etapid. Samuti on oluline teada, et veebipoes esitatud tellimus tuleb koheselt elektrooniliselt kinnitada.
Müügitingimused peavad olema arusaadavad
Väga oluline on, et müügitingimused ja muu oluline teave oleks veebipoe külastajale võimalikult lihtsalt leitav. Seega peavad müügitingimused olema veebilehel paigutatud märgatavale kohale, et e-poe külastaja saaks nendega enne ostu sooritamist tutvuda.
Näiteks peab müügitingimustes kindlasti olema ära märgitud kauba müügihind, s.o kaubaühiku või kaubakoguse eest tasutav lõpphind. Samuti on oluline ära näidata kauba ühikuhind, näiteks kauba ühe kilogrammi, liitri, meetri jne lõpphind. Ühikuhinda ei pea märkima juhul, kui see on sama mis müügihind.
Kindlasti peab olema müügitingimustes info maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmise korra kohta.
Tarbija lepingust taganemise õigus
Veebipoe pidamisel peab ettevõtja enne tarbijaga lepingu sõlmimist andma tarbijale teada 14 päeva pikkusest taganemise õigusest. Kui ettevõtja tarbijat taganemise õigusest ei teavita, siis pikeneb tarbija taganemise õigus 12 kuuni. Kindlasti tasub teada, et kui jääte taganemise õiguse teavitamisega hiljaks, st ei tee seda enne lepingu sõlmimist, vaid edastate teate hiljem, siis ei pikene tarbija taganemise õigus 12 kuuni, vaid jääb siiski 14 päeva pikkuseks. Sellisel juhul hakkab 14 päevane taganemise õigus jooksma alates teate kätte saamisest. Siinkohal tasub meeles pidada, et hilinenult võib taganemise teadet edastada 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest.
Veebilehel tuleb tarbijale teada anda, milles taganemise õigus seisneb, milline on tähtaeg ning kuidas seda teha saab. Seega soovitame veebilehele lisada taganemisavalduse vormi, mille täitmisel oleks tarbijal võimalik oma õigust realiseerida. Taganemisavalduse tüüpvormi ei pea ettevõtja hakkama ise välja mõtlema, sest vormi kohta on justiitsminister kehtestanud eraldi määruse (justiitsministeeriumi 17.12.2013. aasta määrus nr 41).
Samuti on olemas tooteid ja teenuseid, mille puhul tarbijal taganemisõigust ei ole. Need on näiteks tarbija eritellimusel valmistatud toode või kiiresti riknev kaup.
Turvalise ostukoha märge vs. must nimekiri
Ühe võimalusena, kuidas veebipoodi atraktiivemaks muuta, on taotleda e-poele turvalise ostukoha kvaliteedimärk. Turvalise ostukoha kvaliteedimärki on võimalik taotleda e-Kaubanduse Liidult, kes kontrollib, kas e-pood vastab nõutavatele kriteeriumidele ja kvaliteedinõuetele. Märge tõstab kindlasti veebipoe usaldusväärsust.
Kui turvalise ostukoha kvaliteedimärk muudab veebipoe usaldusväärsemaks, siis e-kauplejate musta nimekirja sattumine mõjub kindlasti vastupidiselt. Musta nimekirja näol on tegemist tarbijakaitseameti kodulehel oleva nimekirjaga e-kauplejatest, kes ei täida seadusest tulenevaid nõudeid. Kord juba musta nimekirja sattunud e-kauplejal on oma maine taastamine keeruline. Seega musta nimekirja sattumise vältimiseks tasub kohustuslikke nõudeid siiski järgida.
Veebipoe pidamisel tuleb tagada isikuandmete kaitse
Veebipoodi pidades ei tohiks unustada isikuandmete kaitse nõudeid. Kindlasti tuleb kliendile enne lepingu sõlmimist tutvustada ka isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Näiteks peavad lepingutingimustes kirjas olema, milliseid isikuandmeid töötlete, mis on andmetöötluse eesmärk, kellele võidakse andmeid edastada ja kui kaua isikuandmeid säilitatakse. Andmekaitse inspektsioon soovitab veebipoe üles ehitada nii, et kliendil oleks võimalik lepingutingimustega nõustuda juba e-poe kasutajaks registreerumisel või vahetult enne ostu sooritamist.
Isikuandmete kaitse kohta veebipoes on andmekaitse inspektsioon koostamas juhist "Turvaline e-pood". Juhise eesmärk on anda e-kaupmeestele soovitusi, millele tähelepanu pöörata e-poe pidamisel, et tegevus oleks kooskõlas seadusega. Näiteks tuleb meeles pidada, et reklaami võib saata füüsilisele isikule ainult tema eelneval nõusolekul, kusjuures nõusolek peab olema antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vorminõue on täidetud, kui e-poe kasutaja märgib oma nõusoleku reklaami saamiseks näiteks linnukesega. Andmekaitse inspektsioon juhib e-kaupmeeste tähelepanu ka sellele, et veebipoe pidamisel on ülimalt oluline järgida turvalisuse põhimõtet. See tähendab, et turvameetmed peavad olema piisavalt tõhusad, et ära hoida andmete volitamata töötlemine, hävimine või avalikustamine. Näiteks soovitab inspektsioon e-poodi sisse logimine korraldada ID-kaardi ja Mobiil-ID abil.
