4. veebruaril avalikustas Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuotsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08.
Vaidlus puudutas registripidaja pädevuse ulatust kandeavalduste lahendamisel. Konkreetses asjas tegi osaühing registriosakonnale kandeavalduse taotledes osakapitali korraga vähendamist ja suurendamist ainuosaniku otsuse alusel, kuid registripidaja keeldus kande tegemisest põhjenduselt, et osakapitali samaaegne vähendamine ja suurendamine on näilik tehing, kuna selle abil soovitakse võõrandada osaühingu osa.
Vastavalt ÄS § 33 lg-le 6 ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja need vastavad seaduse nõuetele. ÄS § 33 lg 5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.
Seega nõuab seadus registripidajalt esitatavate dokumentide seadusega sätestatud vormi- ja sisunõuete järgmise kontrollimist. Registripidaja õigus kontrollida temale esitatud dokumentide sisulist kehtivust on piiratud, mistõttu saab registripidaja kontrollida üksnes dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele.
Kolleegium leidiski, et registripidajal ei ole õigust hinnata, kas osaühingu otsus on näilik ja TsÜS § 89 alusel tühine ja seetõttu kande tegemisest keelduda. TsÜS § 89 lg 1 järgi on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Nimetatud sättest tuleneb, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist, mis ei ole registripidaja pädevuses. ÄS § 33 lg 5 ei anna registripidajale õigust keelduda kande tegemisest sisulistel põhjustel.
Kolleegium märkis, et ainuosaniku otsusega osanikule tema osa välja maksmise otsustamine, ei ole selge tõend otsuse näilikkuse kohta, sest ÄS § 2001 lg 1 järgi võib osakapitali vähendamisel teha väljamakseid osanikele, kui see on ette nähtud osakapitali vähendamise otsuses. Samuti ei ole vaidlusaluses otsuses uue tulevase osaniku nime märkimine selgeks tõendiks otsuse näilikkuse kohta, sest ÄS § 192 p 11 järgi tuleb osakapitali suurendamise otsuses märkida ka uue osaniku nimi.
Kaebuse esitajad esindas Riigikohtus IMG Advokaadibüroo vandeadvokaat Kaspar Lind.
Otsuse teksti vt http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-139-08
