Riigikohus analüüsib tehingu majandusliku tõlgendamise reeglit

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Kaasus: AS Technomar & Adrem vs Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

Riigikohus on oma 26.09.2011 kohtuotsuses analüüsinud maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 84 tulenevat tehingu majandusliku tõlgendamise reeglit. Nimetatud otsuses leidis kohus, et MKS § 84 võimaldab omistada välismaise äriühingu tulu ka Eesti residendist juriidilisele isikule, kui tehingute asjaoludest nähtub, et välismaise äriühingu tehingud on tehtud mitte äriühingut vahetult juhtiva ja kontrolliva füüsilise isiku huvides, vaid Eesti äriühingu majandustegevusega seotud tehingute varjamiseks ja ettevõttest raha väljaviimiseks.


Lühidalt kaasuse asjaolud

Maksuhaldur tuvastas, et AS Technomar & Adrem juhtimise ja kontrolli all tegutses alates 14. maist 1993 kuni 22. märtsini 2001 Mani saarel registreeritud äriühing T&A Ltd ning alates 16. novembrist 1999 Ameerika Ühendriikides Utah osariigis registreeritud äriühing T&A L.L.C.

Maksuotsuse kohaselt kasutas AS Technomar & Adrem neid "offshore-struktuuriga" äriühinguid tehingute tegemisel vahelülina maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil. Maksuhaldur samastas T&A Ltd ja T&A L.L.C. tehingud AS Technomar & Adrem tehingutena ning omistas nende äriühingute tulu ja vara AS-le Technomar & Adrem.


Iseenda teisele pangakontole raha ülekandmine võib teatud juhul kaasa tuua maksukohustuse

Riigikohus märkis, et teatud juhtudel on võimalik ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena maksustada ka juriidilise isiku ühelt pangakontolt sama juriidilise isiku teisele pangakontole tehtud ülekannet. Käsitlemisel oli olukord, kus ettevõte kandis oma raha üle välisriigi panka, mille kontode andmeid ei olnud maksuhalduril võimalik ise kontrollida. Siinkohal sai oluliseks see, et

1) äriühing ei täitnud MKS-ist tulenevat maksumenetlusele kaasaaitamiskohustust ning
2) raamatupidamises puudus ka vastav algdokument.


Revisjoni tulemusel tehtud jõustunud maksuotsuse kehtetuks tunnistamise võimalikkusest

MKS § 102 lõike 3 järgi võib revisjoni tulemusel tehtud või muudetud maksuotsust, mille muutmist või kehtetuks tunnistamist ei saa enam vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses taotleda, uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu muuta või kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui see asjaolu on tuvastatud seoses MKS-is nimetatud tahtlikult toime pandud väärteoga või kuriteoga.

Nimetatud sätte mõte on suunata maksuhaldurit tegutsema revisjonil ja maksuotsuse tegemisel hoolsalt ja põhjalikult, seades hilisemale maksu määramisele üpriski ranged piirangud. Oluline on siinjuures tähele panna, et  MKS § 81 lg 4 järgi loetakse teade selle kohta, et revisjoni käigus ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid, võrdväärseks revisjoni tulemusel tehtava maksuotsusega. Ka sellise otsuse puhul järgitakse MKS §-s 102 sätestatud kõrgemaid standardeid, mis toovad kaasa olulised piirangud maksuotsuse hilisemale tühistamisele.


Tutvuge lähemalt riigikohtu lahendiga nr
3-3-1-42-11.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll