Riigikohus karmistas hiljutise määrusega reegleid, mille alusel saab ettevõtte maksuvõla sissenõudmisel ettevõtte juhi vara arestida.
Riigikohus selgitas, et kohus peab vara arestimiseks loa andmisel hindama, kas hilisem maksunõude esitamine ettevõtte juhatuse liikmele on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Lisaks peab kohus hindama ettevõtte juhi tegevust ning selgitama, kas võlga on püütud sisse nõuda ettevõttelt.
Riigikohtu üldkogu rõhutas, et kui maksunõude tagamiseks lubatakse seada hüpoteek võlgniku kinnistule, peab kohus määruses märkima hüpoteegi summa. Kohus peab arvestama, et hüpoteek või muu täitmist tagav toiming ei oleks võlgnikule põhjendamatult koormav.
Maksukorralduse seaduse kohaselt vastutab äriühingu seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja oma kohustuste tahtliku või raskest hooletusest tuleneva rikkumisega tekkinud maksuvõla eest. Selle võla sissenõudmiseks võib maksuhaldur teha vastutusotsuse, lisaks on maksuhalduril õigus taotleda halduskohtult luba täitetoimingute tegemiseks, näiteks kinnistu käsutamise keelumärke, kohtuliku hüpoteegi ja sõiduvahendite käsutamise keelumärke tegemiseks. Seda eeskätt siis, kui halduril tekib põhjendatud kahtlus, et hilisem sundtäitmine võib osutuda võimatuks.
Riigikohtu teatel oli üldkogus lahendatud asjas maksuhaldur vaid osaliselt üritanud maksuvõlga sisse nõuda äriühingult, samuti ei olnud kohus määranud hüpoteegi summat. Halduskohus seadis hüpoteegi kahele korterile, kuigi nõude tagamiseks piisas ühest.
Seetõttu rahuldas riigikohus osaühingu juhatuse liikme kaebuse ning muutis alama astme kohtute määruseid.
Kohus märkis, et viimasel ajal on vaidlused ettevõtte juhi vara suhtes täitmist tagavate toimingute üle sagenenud. Ka praegu on riigikohtus teisi sarnaseid vaidluseid.
