Riigikohus analüüsis otsuses nr 3-2-1-68-06 osaühingu juhatuse liikme õigust teha tehingut iseendaga või teise äriühinguga, mille juhatuse liige ta ühtlasi on, samuti ühist esindusõigust.
Riigikohus rõhutab, et ühise esinduse ettenägemisel kehtivad esindajate tehtud tehingud vaid siis, kui kehtivad kõigi ühiseks esinduseks vajalike esindajate tahteavaldused. Kui vähemalt ühel kokkuleppe allkirjastanud juhatuse liikmel ei olnud õigust seda osaühingu nimel teha (näiteks puudus tal kõrgema organi nõusolek tehinguks iseendaga), on kokkulepe sõlmitud esindusõiguseta ja seega tühine.
Riigikohtu kohaselt tuleneb äriseadustikust, et ilma nõusolekuta osaühingu juhatuse liige võib teha tehingu iseendaga üksnes juhul, kui osanikud on andnud sellise tehingu tegemiseks nõusoleku, sh nõustunud tehingu tingimustega ning otsustanud, kes võib ühingut esindada, või tehingu vähemalt tagantjärele heaks kiitnud. Riigikohus märgib ka, et kui osaühing soovib sõlmida lepingu oma ainuosanikuga, kes on ühtlasi juhatuse liige, on tal selleks õigus ja osanik ei pea seda eraldi otsusena vormistama. Küll peavad sellised tehingud olema kirjalikult dokumenteeritud.
Riigikohus märgib ka, et isiku uuel valimisel juhatuse liikmeks, ei taastu tema varasemad õigused ja kohustused automaatselt, sh nõukogu või osanike nõusolek teatud tehingu tegemiseks. Sellest tulenevalt soovitame klientidel juhatuse ja nõukogu liikmete volituste pikendamisel "uuendada" ka neile antud nõusolekud tehingute tegemiseks.
