18. mail avalikustas Riigikohtu halduskolleegium kohtuotsuse haldusasjas nr 3-3-1-11-09.
 
Vaidlus puudutab olukorda, kus põllumajandusettevõtja taotles Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) pindalatoetust keskkonnasõbraliku tootmise eest. PRIA rahuldas taotluse käskkirjaga vaid osaliselt vähendades määratud toetuse ulatust, kuna tuleohtlikul ajal oli põletatud kulu, majandus-üksuses kasvatatud loomi ei oldud ajavahemikul 17. mai – 1. september karjatatud väljas ning esines taotletud ja kindlaks tehtud pinna erinevus. Riigikohus toetuse ulatuse vähendamisega järgnevatel põhjustel ei nõustunud.
 
Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määrusega nr 51 vastu võetud "Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemate nõuete ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsema korra" (määrus nr 51) § 47 p 3 sätestab: "Kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja ei täida üldisi keskkonnanõudeid, vähendatakse rikkumise kindlaks-tegemise aastal määratavat toetust 10%, kui taotleja on põletanud kulu tuleohtlikul ajal, mis on sätestatud "Päästeseaduse" § 21 lõike 4 alusel kehtestatud korras, või on põletanud põhku." Riigikohus leidis, et kuna määruse nr 51 § 47 p 3 ei näe PRIA-le ette kaalutlusõigust otsustada sanktsiooni suuruse üle, siis muutub selline haldussanktsioon ebaproportsionaalseks ega vasta tõhususe põhimõttele, kuna haldussanktsiooni rakendamisel puudub võimalus arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, rikkumise raskust ja laadi, ning vastavalt sellele vähendada toetust. Seetõttu tuleb määruse nr 51 § 47 p 3 jätta kohaldamata osas, milles see ei anna põhu põletamise eest sanktsiooni rakendamisel PRIA-le kaalutlusõigust otsustada sanktsiooni suuruse üle.
 
Samuti märkis Riigikohus, et kuna põllumajandusloomade väljas karjatamise nõue on täiendav nõue, mille on Eesti näinud ette, siis peab see olema kooskõlas nõukogu määruses nr 1257/1999 sätestatud eesmärkide ja nõuetega. Seetõttu peab pindalapõhise toetusega seotud põllumajandusloomade väljas karjatamise nõue aitama tagada ühelt poolt loomade heaolu ning teiselt poolt vältida ülekarjatamist. Seega leidis kolleegium, et kui kari oli põllumajandusüksusel jaotatud selliselt, et sellega välditi pinna ülekarjatamist ja alakasutamist ning vaidlust ei ole selles, et ka vabapidamislaudas oli loomade heaolu tagatud, siis on kaebaja põllumajandusloomade väljas karjatamise nõude täitnud.
 
Lisaks leidis Riigikohus, et põldude mõõtmise tulemuses omab olulist tähtsust see, kas mõõtmisel liigutakse mööda põllupiiri ja milline on liikumise kiirus, mitte see, kas liigutakse jalgsi või autoga. Kolleegiumi märkis, et kui on kahtlus, kas mõõtja järgis mõõtmisel mõõtemetoodikat, siis lasub PRIA-l kohustus tõendada, et GPS-mõõturiga mõõtmisel ei rikutud mõõtemetoodikat. Antud asjas PRIA ei olnud aga kontrollaruandes või selle lisas fikseerinud liikumiskiirust ja seda, kui kaugel põllu piirist mõõtmist teostati. Kuna PRIA ei suutnud tõendada, et mõõtmine teostati kooskõlas mõõtemetoodikaga, siis asus Riigikohus seisukohale, et kaebaja põldude kontrollimisel ei ole mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud ja kontrollaruannetes viidatud mõõtetulemused pole tõendina usaldusväärsed.
 
Vaata otsuse teksti siit..
 
Kassaatorit esindas IMG Advokaadibüroo vandeadvokaat Kaspar Lind