Lepinguliste vaidluste puhul on võimalik jõuda vaidluse lahendini soodsamalt ja ajaliselt kiiremini vahekohtumenetluse kaudu.
Kui lepingupartner on lepingut rikkunud ja kohtuvälised läbirääkimised ei ole tulemust andnud, soovitakse tavaliselt oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.
Hagi esitamiseks tuleb tasuda riigilõiv (nt kui vaidlusalune summa on 500 000 krooni, on lõiv 50 000 krooni). Kui maakohus jätab hagi rahuldamata, tuleb edasikaebamisel tasuda veel vähemalt 50 000 krooni lõivu.
Kohtute ülekoormatuse tõttu võib maakohtust lahendit oodata aasta pärast. Sageli jätkub kohtuvaidlus ka ringkonnakohtus. Nii jõutakse jõustunud kohtuotsuseni 1,5-2 aasta möödumisel hagi kohtusse esitamisest. Isegi maksekäsu kiirmenetluse läbivaatamise aeg on veninud üle poole aasta.
Vaidluse lahendamiseks on kiirem ja soodsam viis – anda vaidlus lahendamiseks vahekohtule ehk arbitraažile. Eestis tegutseb alaliselt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus. Põhiline erinevus riikliku kohtusüsteemi ja arbitraaži vahel on selles, et pooled saavad osaleda kohtukoosseisu moodustamisel ning arbitraažikohtu otsust ei ole võimalik edasi kaevata (v.a kui on oluliselt rikutud menetluspõhimõtteid).
Olenevalt vaidluse keerukusest, lahendatakse kaubandus-tööstuskoja arbitraažis vaidlus kuue kuu jooksul. Arbitraažimaks 500 000kroonise nõude puhul on ligi 65 000 krooni hagiavalduse esitamisel. Otsus jõustub selle tegemisest ning on võrdselt riikliku kohtuotsusega kohtutäituri täidetav.
Arbitraažikohtu kaudu saab taotleda oma nõude täitmise tagamiseks ka hagi tagamist, mis lahendatakse koostöös maakohtuga. Seega on lepingu sõlmimisel otstarbekas kohe mõelda ka lepingu täitmisest tekkida võivate vaidluste lahendamise korrale. Lepinguga võib kindlaks määrata, et vaid osa lepingulisi vaidlusküsimusi allub arbitraažikohtule ning ülejäänud vaidlused lahendatakse riiklikus kohtus.
