4. detsembril avalikustas Riigikohus kohtuotsuse haldusasjas nr 3-3-1-75-09.
Asjas vaieldi selle üle, kas äriühingu registrist kustutamisega lõpeb äriühingu maksukohustus ning kas sellest tulenevalt on vastutusotsust juhatuse liikmele võimalik teha pärast seda, kui äriühing on juba äriregistrist kustutatud.
Riigikohus leidis, et juriidilise isiku õigusvõime lõppemine on üks MKS § 31 lg 3 p-s 6 nimetatud "muudel seadusega sätestatud juhtudel" aset leidvatest maksukohustuse lõppemise alustest. Riigikohus selgitas, et juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne kõrvalkohustus, see tähendab, et kõrvalkohustuse kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus ja kõrvalkohustus jagab põhikohustuse saatust.
Kuna antud vaidluses kustutati äriühing äriregistrist ja ta kaotas oma õigusvõime 19. märtsil 2007, aga vaidlustatud vastutusotsus tehti 20. juunil 2008, siis on vastutusotsus õigusvastane seetõttu, et vastutusotsuse tegemise ajal puudus alus – äriühingu kehtiv maksuvõlg – vastutusotsuse tegemiseks.
Riigikohus märkis, et kui maksuhaldur soovib rakendada MKS § 40 lõikest 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha.
Vaata täpsemalt:
Loe lisaks: Maksu- ja Tolliameti kommentaar MTA vastutusotsuse tühistanud Riigikohtu 4. detsembri otsusele
