Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil tänavuse aasta riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,080, mille tagajärjel tõusevad pensionid aprillist keskmiselt 8 protsenti; koos erakorralise pensionitõusuga kasvab keskmine vanaduspension 45 eurot.

Ühtlasi arvutatakse ümber töövõimetoetused, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. 2020. aastal tõuseb rahvapensioni määr pärast indekseerimist 205,21 eurolt 221,63 euroni, pensioni baasosa 191,64 eurolt 208,51 euroni ja aastahinne 6,62 eurolt 7,1 euroni.

“Alustasime sel aastal pensionite erakorralise tõstmisega, et vähendada vanaduspensionäride vaesusriski ja parandada nende heaolu. Pensionite indekseerimise ja erakorralise tõstmisega suureneb keskmine vanaduspension 45 euro võrra,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

“Oluline on ka see, et käesoleva aasta erakorraline pensionitõus aitab kiirendada pensionitõusu indekseerimise abil ka järgmistel aastatel. Pean õigeks, et koos palgakasvuga tõusevad ka pensionid senisest kiiremas tempos. Loodan, et valitsusel on võimalik jätkata pensionite täiendava tõstmisega ka järgmistel aastatel,” lisas Kiik.

Kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatusega tõstetakse 2020. aasta 1. aprillil pärast indekseerimist täiendavalt pensioni baasosa 7 euro võrra, mis tähendab, et pensionide baasosa suureneb 208 eurolt 215 euroni.

Näiteks 15aastase pensioniõigusliku staažiga inimese vanaduspension on pärast indekseerimist praeguse 291,05 euro asemel 315,07 eurot ja pärast täiendavat 7eurost baasosa tõusu 322,07 eurot.

30aastase staažiga isiku vanaduspension on pärast indekseerimist 421,63 eurot ja pärast täiendavat 7eurost baasosa tõusu 428,63 eurot praeguse 390,46 euro asemel.

44aastase staažiga inimesel on vanaduspension pärast indekseerimist 521,09 eurot ja pärast täiendava 7eurost baasosa tõusu 528,09 eurot praeguse 483,24 euro asemel.

Riiklike pensionide indekseerimise maksumus käesoleval aastal on 109,76 miljonit eurot. Riiklikke pensione indekseeritakse 327 925 pensionäril. Pärast indekseerimist täiendava pensioni baasosa 7 euro võrra tõstmine tingib kogukuludeks 130,22 miljonit eurot.

Pensioniindeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2019. aastal võrreldes 2018. aasta keskmisega 2,3 protsenti ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv on rahandusministeeriumi andmetel 9,4 protsenti.

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 14,89 eurot ja töövõimetoetus puuduva töövõime korral on 446,7 eurot kuus. Mullu oli see 413 eurot kuus. Osalise töövõimetoetuse suuruseks on 57 protsenti kehtivast päevamäärast, keskmiselt 254,70 eurot kuus ning puuduva töövõime korral 100 protsenti kehtivast päevamäärast ehk keskmiselt 446,70 eurot kuus.

Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 12 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus.