Vähemalt üks kord aastas peab üldkoosoleku korraldama isegi selline korteriühistu, mida on õnnistatud täiuslikult toimiva juhatuse või suurepärase valitsejaga ning kus kogu majarahvas elab harmoonilises koosmeeles. Kuidas aga toimida olukorras, kus pandeemia pidurdamiseks on kehtestatud ranged liikumispiirangud?
Seadus näeb ette, et majandusaasta aruande kinnitab ja alanud aasta majanduskava kehtestab just nimelt korteriomanike üldkoosolek. COVID-19 koroonaviirusega võitlemiseks kehtestatud eriolukorras aga on inimeste liikumisvabadust piiratud ning igaüks peaks käsitlema nii iseend kui kõiki teisi potentsiaalsete nakkuskandjatena.
Olgugi, et korteriühistu on oma olemuselt mittetulundusühing ja et MTÜ-de võimalused üldkoosoleku otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata vastu võtta on oluliselt napimad kui äriühingute omad, on seadusandja andnud korteriühistutele tavalistest MTÜ-dest rohkem mänguruumi.
Korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata
Selleks saadab juhatus otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates ühtlasi tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha.
Kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Kui korteriomanik on teatanud ühistule oma elektronposti aadressi, tuleb üldkoosoleku teade ja eelnimetatud dokumendid talle saata elektrooniliselt.
Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui korteriühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seejuures tuleb arvestada, et iga korteriomand annab omanikule ühe hääle, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teistsugust häälte jaotumise põhimõtet. Kui korteriomanik ei teata määratud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
Seejärel koostab juhatus hääletustulemuste kohta protokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Lisaks korteriühistu nimele ja asukohale ning protokollija nimele kantakse hääletusprotokolli ka vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega. Protokolli kantakse ka otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed; vastu hääletanud korteriomanike nõudmisel tuleb protokollis kajastada ka nende eriarvamuse sisu. Kõik korteriomanike poolt otsuse projekti kohta esitatud seisukohad kuuluvad hääletusprotokolli juurde selle lahutamatu lisana.
Aastaaruanne on võimalik kinnitada ja majanduskava kehtestada kolme lihtsa sammuga
- Korteriühistu juhatus saadab kõigile korteriomanikele (võimalusel e-postiga) aastaaruande ja majanduskava ning korteriomanike üldkoosoleku otsuse projekti, millega aruanne kinnitatakse ja kava kehtestatakse, ning määrab tähtaja seisukohtade esitamiseks.
- Korteriomanikud saadavad oma poolt- ja vastuhääled ja seisukohad juhatusele. Aruande kinnitamiseks ja kava kehtestamiseks peab poolthääli kogunema rohkem kui pool korteriomanditest.
- Tähtaja lõppedes koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle koos korteriomanike esitatud seisukohtadega viivitamatult kõigile korteriomanikele.
Kui otsuse poolt on kõik korteriomanikud (sh juhul, kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule), piisab otsuse vastuvõtmiseks sellest, kui see on vormistatud kirjalikult ja kõigi korteriomanike poolt allkirjastatud.
Kuidas aga tegutseda olukorras, kui korteriomanikud oma seisukohti ei esita?
Kui korteriomanike üldkoosolek ei ole kvooruminõude täitmatajätmise tõttu otsustusvõimeline, peab juhatus kahe kuni kümne päeva pärast kokku kutsuma sama päevakorraga uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. See loogika aga ei kehti olukorras, kus koosolekut kokku ei kutsutudki.
Seega tuleks juhul, kui piisavat arvu poolthääli kokku ei saada, korteriomanike üldkoosolek ikkagi kokku kutsuda. Eriolukorrast tulenevate liikumispiirangute tõttu peaks see koosolek ilmselt toimuma välitingimustes, et koosolekul osalejate vahele saaks jätta vähemalt 2-meetrised vahed. Kui korteriomanikud ei vaevu ka sellisel koosolekul osalema, saab juhatus kokku kutsuda korduskoosoleku, kus piisab kasvõi ühe korteriomaniku kohalolekust.
