Regionaalminister Siim Kiisler saatis rahandusministrile kümme ettepanekut tulumaksuseaduse muutmiseks, millega saaks annetamist edendavat tulumaksusoodustust senisest palju enamad organisatsioonid ning muutuks selgemaks vabatahtlike maksustamine.
Olulisim ettepanekutest on tulumaksuseadusest heategevuslikult toetatava sihtrühma nõude kaotamine, mille tõlgendamine on seni takistanud sadade vabaühenduste pääsu tulumaksusoodustusega organisatsioonide nimekirja. Edaspidi jääks peamisteks tingimusteks avalikes huvides kasumitaotluseta tegutsemine ning organisatsioon ei pea ise toetusi vahendama. Kirjas on rõhutatud ka, et sätte uus sõnastus ei tohi välistada sotsiaalsete ettevõtete nimekirja kandmist, kes võivad küll põhilise oma tuludest saada majandustegevusest, ent kellele pole majandustegevuse kaudu tulu saamine eesmärk, vaid üksnes vahend.
Samuti soovitab Kiisler täpsustada seaduses mittetulundusühingute liikmetele soodustuse keelu sätet, kuna paljudes põhikirjades levinud liikmete õigust kasutada ühingu vara on maksu- ja tolliamet tõlgendanud vara või tulu jagamisena, mis on keelatud, kuna liikmete niisuguse toetamisega ei oleks ühing avalikes huvides. Uus sõnastus seoks soodustused liikmemaksuga.
Uue tingimusena nimekirja kandmisel lisanduks tegutsemine ühe aasta jooksul enne vastava taotluse esitamist, mille jooksul peaks loodud ühing tõestama oma soovi ja suudet tegutseda vastavalt põhikirjas ja taotluses kirjapandule. Siiani on maksu- ja tolliamet saanud sageli taotlusi äsjaasutatud organisatsioonidelt, kelle reaalset tegevust pole võimalik kontrollida.
Ettepanekud kordavad ka EMSL 2011. aasta kevadel riigikogule väljendatud soovi kaotada eraisikute annetuste tuludelt mahaarvamistelt viieprotsendiline piirmäär.
Tervikuna soovitab regionaalminister muuta ökonoomsemaks kogu taotluste menetlemise korda, mis praegu toimub kaks korda aastas ja võtab aega 5,5-10,5 kuud taotluse esitamisest nimekirja kandmiseni. Kui tingimused muutuksid selgemaks ja lihtsamaks, võiks positiivsed otsused teha maksu- ja tolliamet ise ja juba 30 päevaga. Seni küsitakse arvamust ka asjatundjate komisjonilt, menetlusosalisteks on veel rahandusministeerium ja otsuse tegijana Vabariigi Valitsus.
Ettepanekud sisaldavad ka olulist leevendust vabatahtlikke kaasavatele organisatsioonidele, keda on ähvardanud vabatahtlike käsitlemine töötajatena ning neile hädavajalike kulude määratlemine erisoodustusena, näiteks vabatahtlike toitlustamiselt. Uue redaktsiooni järgi oleks selgelt väljendatud, et tasu mitte saavate vabatahtlike kaasamisega seotud kulud ei ole erisoodustus.
Jätkuvaks aruteluks paneb Kiisler ette arengukoostöö ja humanitaarabi maksustamisega seotud küsimused, kuna maksusoodustused laienevad teist aastat küll kogu Euroopa Majanduspiirkonnale, ent kolmandatesse riikidesse kriiside või humanitaarkoostöö raames vahendatavad annetuste pealt peaksid organisatsioonid tasuma tulumaksu.
Siseministeerium teeb ettepaneku jõustada uus kord juba 1. jaanuarist 2013. Vabaühendustele muutuks kord vaid lihtsamaks ning maksu- ja tolliamet on avaldanud ka ise valmisolekut jooksva menetluse ja tõenäoliselt kaks korda kasvava taotluste hulgaga toime tulla.
Tulumaksusoodustuste korra analüüs oli üks valitsuse tegevusprogrammi ja kodanikuühiskonna arengukava tänavustest ülesannetest. Ettepanekud põhinevad üle aasta koos käinud töörühma analüüsil, kuhu kuulusid EMSLi, KÜSKi, rahandus- ja siseministeeriumite ning maksu- ja tolliameti esindajad, samuti valdkondlikud eksperdid. Pikemalt saab probleemidest ja lahendusvariantidest lugeda peatselt ilmuvast ajakirjast Hea Kodanik.
Kuna töö nende ideedega jätkub ja ühenduste arvamused on ääretult teretulnud, siis võib oma arvamused ja ettepanekud saata e-posti aadressile alari@ngo.ee.
Tutvuge ka tulumaksuseaduse parandusettepanekutega.
