Praktikas tuleb ette olukordi, kus ühe äriühingu vara, näiteks sõidukit, on vaja kasutada ka teise äriühingu ettevõtluse tarbeks. Nii näiteks võib tekkida vajadus anda sama sõidukit teise äriühingu kasutusse kas aeg-ajalt, mõneks päevaks või isegi mõneks tunniks.
Kahe äriühingu vahel sama sõiduki jagamisel või väljarentimisel tasub tähelepanu pöörata ka maksustamisaspektidele. Sõltuvalt sellest, kas sõiduk antakse kasutada seotud või mitteseotud äriühingule, tasuta või tasu eest, kas äriühingutes peetakse sõidupäevikut või mitte, on erinevused maksustamises. Käesolevas artiklis käsitletakse maksustamisaspekte üksnes otseste maksude osas.
Enamasti kasutavad sama sõidukit äriühingud, kus omanikud ja/või juhatuse liikmed on kattuvad ja seega tõenäosus, et tegemist on seotud äriühingutega, on väga suur. Kahe seotud äriühingu vahel tuleb vara kasutusse andmisel arvestada tulumaksukohustusega, mis kaasneb, kui tehingu väärtus erineb turuhinnast (TuMS § 50 lg 4). Selle vältimiseks tuleks sõiduki kasutada andmise eest teiselt äriühingult küsida kohast tasu ehk lähtuda sarnase vara üüri turuhinnast.
Mitteseotud äriühingud on vabad üürihinna kujundamisel. Siiski tuleb arvestada, et sõiduki tasuta kasutada andmine võib olla käsitletav kas ettevõtlusega mitteseotud kuluna (TuMS § 51 lg 2) või kingitusena (TuMS § 49 lg 1), mis toob kaasa tulumaksukohustuse sõiduki väljaüürijale.
Sõiduki teise äriühingu kasutusse andmine võib toimuda ka selliselt, et tasu ei saada vastu mitte rahas, vaid näiteks teenuse või kaubana (sh soodushinnaga). Mainitud olukorras ei ole tegemist sõiduki tasuta kasutada andmisega, vaid mõlemal poolel tekivad vastastikused nõuded, mida on kokkuleppel võimalik lõppenuks lugeda (VÕS § 207) .
Alljärgnevalt käsitletakse täpsemalt ettetulevate võimalike olukordade maksustamisaspekte. Näiteks,
a) kui äriühing A annab sõiduki äriühingu B kasutusse tasu eest ja on tõendatud, et äriühingus B kasutatakse sõidukit ettevõtlusega mitteseotud sõitudeks TuMS § 48 lg 3 nimetatud isiku poolt, rakendub äriühingus B üldine tööandja valduses oleva sõiduki erisoodustusena arvestuse regulatsioon. Kui äriühingus B sõidupäevikut ei peeta, tekib alus maksustada auto kasutamist arvestuslikult 256 euro ulatuses kuus (TuMS § 13 lg 3 p 2) ning seda ka olukorras kui sõidukit kasutatakse ainult mõnel päeval maksustamisperioodil. Kui sõidupäevikut peetakse, siis toimub maksustamine sõidetud ettevõtlusega mitteseotud kilomeetreid ja sõiduvahendi vanust ja võimsust arvestades (Rahandusministri 13.01.2011 määrus nr 2 "Erisoodustuse hinna määramise kord").
b) kui äriühing A annab sõiduki B kasutusse tasuta (eksisteerib vastav kokkulepe), siis äriühingu A jaoks võib olla sõltuvalt sellest, kas tegemist on seotud või mitteseotud isikuga, tegemist siirdehinna maksustamise või ettevõtlusega mitteseotud kulu/kingituse maksustamisega. Juhul kui äriühingus B kasutatakse sõidukit ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, siis rakendub B-s samuti üldine tööandja valduses oleva sõiduki erisoodustusena arvestuse regulatsioon.
c) kui äriühingu A sõidukit kasutab TuMS § 48 lg 3 nimetatud isik äriühingu A teadmata näiteks oma teises äriühingus, rakendub äriühingus A üldine tööandja valduses oleva sõiduki erisoodustusena arvestuse regulatsioon (vt alapunkt a). Erisoodustusena maksustamise eelduseks on siinjuures töötajale hüve andmine – auto on antud kasutada töötajale ja töötaja teeb sellega äriühingu A ettevõtlusega mitteseotud sõite, s.o äriühingu B sõite. Kui äriühing B ei kanna sõiduki kasutamisega seoses kulusid (nt. kütus), siis äriühingule B ei teki ka auto kasutamisest maksukohustust ega ka aruandluskohustust (sõidupäevik). B seisukohast on sellisel juhul tegemist töötaja isikliku sõiduauto kasutamisega B ettevõtluses. Sellises olukorras võib B ilma sõidupäevikut pidamata maksta kokkuleppe korral töötajale auto B ettevõtluses kasutamise eest hüvitist fikseeritud summas 64 eurot, sõidupäeviku pidamise korral aga vastavalt sõidetud kilomeetritele (0,30 eurot kilomeeter), kuid mitte rohkem kui 256 eurot kalendrikuus (TuMS § 13 lg 3 p 2). Hüvitise väljamaksmiseks tuleb vormistada vajalikud dokumendid.
Üks võimalus kasutada ühte sõidukit mitme äriühingu ettevõtluse tarbeks, on sõlmida äriühingute vahel sõiduki ühise kasutamise leping, mis võimaldab jagada sõiduki ülalpidamise ja kasutamisega seotud kulusid (nt liisingmaksed, kindlustus, kütus) vastavalt kasutamise proportsioonile.
