Aastal 2016 oli vaja selgitada, mis kuulub kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusse. Täna on oluliseks vaatenurgaks kaugtöö kodukontoris. Kodukontor ei ole raamatupidamiskohustuslase omandis, kuid kodukontoris töö tegemiseks võib tekkida vajadus soetada mõned varad ja teha kulutusi. Ma ei võta endale eesmärgiks loetleda veel kord kõiki õigusakte, mis reguleerivad kaugtööd. Samuti ei hakka ma soovitama mingisuguseid skeeme, kuidas tööandja või töötaja saaksid/võiksid oma kulusid ja makse optimeerida. Pigem tuleks lähtuda seisukohast, et töötajatel oleks normaalsed tingimused kodukontoris töötamiseks ning tööandja suudaks koos lisandunud töötaja kodukontori kuludega oma majandustegevust jätkata.
Arusaam mõistest “kaugtöö” on muutunud. Kuni pandeemia alguseni oli kaugtöö meie jaoks töötamine väljaspool tööandjaga kokkulepitud töö tegemise kohta. Selleks võis olla ka kodukontor. Täna on kodukontor paljudele töötajatele peamiseks töö tegemise kohaks. Mugav on lugeda kodukontoriks ka suvekodu, vanaema kööki ja Tenerifel majutust. Kaugtööga seonduvate kulude hüvitamisel tulebki lähtuda kodukontori reaalsest asukohast ning töötamise tingimustest.
Arusaamatuste ärahoidmiseks võiksid tööandja ja töötaja sõlmida kaugtöö tegemise osas kirjaliku kokkuleppe, kus kirjeldatakse kaugtöö tegemise tingimused ja kord. Võimalikult täpne kokkulepe aitab ära hoida edaspidised vaidlused. Ka maksuhalduriga.
Kas tööandja saab/peaks hüvitama fööni soetamise kodukontorisse? Möödunud aasta suvi oli palav ja fööniga sai töö tegemise ajal õhku puhuda. Poodidest olid kõik ventilaatorid otsas ja seetõttu tuli osta föön. Kulude hüvitamisel tuleb aru saada eelkõige hüvitamise eesmärgist. “Hüvitamine” tähendab kahju tasumist, heakstegemist. Seetõttu ei ole töötajal mõistlik eeldada, et tööandja maksaks kinni lennupiletid Tenerifele kui kodu- ja töökoha vahelise sõidu, soetaks töötaja vanaema kööki mööblit, laseks paigaldada töötaja suvekoju internetilahenduse või ostaks fööni, sest ventilaatorid on poodidest tõesti otsas.
Tööandja peaks samuti lähtuma hüvituse eesmärgist. Muutunud ei ole tulumaksuseaduses sätestatud ettevõtlusega ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulude hüvitamise kord. Ka pole muutunud käibemaksuseaduses sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused maksustatava käibe tarbeks. Maksustamise põhimõtted on vaatamata muutunud olukorrale jätkuvalt samad. Tööandjale tähendab “hüvitamine” samuti kahju tasumist, heakstegemist. Hüvitada tuleb kulud, mis on töötaja jaoks vajalikud, et ta saaks kokku lepitud töö teostada. Vajadusel tuleb hüvitada ka kulud vaatamata sellele, et pole võimalik sisendkäibemaksu maha arvata või hüvitise tasumisel tuleb maksta lisaks erisoodustusmakse.
Kodukontori kulude hüvitamine on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe, milles tuleks lähtuda kahe poolselt mõistlikkuse põhimõttest. Osapooled peaksid olema huvitatud pigem töötervishoiust. Tööandja võiks panustada testimisvahendite, maskide, desinfitseerimisvahendite jm. olemasolusse. Töötaja võiks neid vajaduse tekkimisel kasutada ka kodukontoris kaugtööd tehes. Ja kui fööni soetamine on töö tegemiseks vajalik, siis tuleb see soetada. Raamatupidamise arvestuses tuleb fööni ostmine kajastada meile teadaolevates ja tuntud õigusaktides sätestatud korras.
Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit kaugtöö kokkulepe
