KÜSIMUS: kas on võimalik ilma maksustamiseta kompenseerida omanikule lähetus- ja majutuskulusid? On tegemist firma omanikuga, kes ei ole juhatuse liige. Lihtne näide – välismaalane firma omanik tahaks kontrollida firma tegevust.
Küsimus sai alguse RMP.ee foorumist..
| SEADUS Tulumaksuseaduse § 13 lg.3 p.1 kohaselt: Tulumaksuga ei maksustata: avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär riigisisese lähetuse korral on 1200 krooni ööpäevas ja välislähetuse korral 2000 krooni ööpäevas ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 500 krooni. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega; Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrus nr 110 (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord) § 1 p.3 sätestab: Määrust ei kohaldata hüvitistele ega päevarahadele, mida makstakse töötajale sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise koha (edaspidi töökoht) vahel, ning laevapere liikmele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmele. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul loetakse töökohaks koht, kus juhtimis- või kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab. |
VASTUS
Maksuvabalt on võimalik hüvitada lähetuse sõidu- ja majutuskulusid või siis kulud, mis pole vaadeldavad lähetusena TuMS § 13 lg.3 p.1 tähenduses, kuid mis on tehtud äriühingu huvidest lähtudes ja mis on selle tegevuseks või arenguks vajalikud.
TuMS § 13 lg.3 p.1 piirab lähetuskulude maksmise järgmiste isikutega: teenistuja, töötaja, juriidilise isiku juhtimis-või kontrollorgani liige. Aktsionäre-osanikke seadus otsesõnu ei nimeta, seega pelgalt viitest omaniku staatusele iseenesest kindlasti ei piisa, et lugeda vastav kulu lähetuseks või seotuks ettevõtlusega.
Kui omanik on samal ajal ka äriühingu juhatuse liige või tegevjuht, on vaieldamatult tema tööalased sõidud võimalik vormistada lähetusena.
Teine on olukord siis, kui füüsiline isik tegutseb vaid aktsionäri või osanikuna (lihtsuse huvides kasutame edaspidi sünonüümina ka mõistet omanik). Äriseadustiku § 290 lg.2 kohaselt aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan, analoogiline on regulatsioon osaühingu osanike puhul. ÄS näeb ette aastas ühe korralise üldkoosoleku korraldamise ning loetleb juhud, kui tuleb kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek. Pole kahtlust, et üldkoosolek on äriühingu tegevuseks mitte ainult vajalik, vaid tihti lausa kohustuslik.
Järelikult saab osalemine üldkoosoleku töös põhimõtteliselt olla aluseks aktsionäri/osaniku sõidukulude hüvitamiseks. Samas tuleb tõdeda, et paraku pole kehtiv õigus kõiki võimalikke olukordi ammendavalt reguleeriv.
Seega, ettevõtte omaniku ettevõtlusega seotud reisikulude hüvitamise maksuvabastuse rakendamisel on oluline kindlaks teha, kas tegemist on:
- lähetusega tulumaksuseaduse § 13 lg.3 p.1 mõistes või
- omaniku reisikulud on tehtud ettevõtte poolt antud ülesannete täitmisega.
Tulumaksuseaduse ja VV määruse mõistes loetakse lähetuseks ainult töölepingu alusel töötava, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme või avaliku teenistuja sõitmist töö tegemise eesmärgil väljapoole töö tavapärast tegemise kohta.
Juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul loetakse töökohaks koht, kus liige oma ametiülesandeid harilikult täidab (VV 25.06.2009 määrus nr.110). Seega ei pruugi äriühingu tegevuskoht ja juhatuse liikme asukoht kattuda ning näiteks Soomes tegutsevat juhatuse liikmest omanikku on võimalik lähetada Tallinnas tegevuskohta omava Eesti äriühingu üldkoosolekule.
Võib ka küsida, kas selline mõiste nagu osaniku töö üldse väljaspool üldkoosolekut on sisustatav. Tulenevalt ÄS § 168 (osanike pädevus) võib küsimusele vastata pigem jaatavalt. Siiski ei saa segi ajada osanike õigusi ja huve äriühingu omadega ning kulude kompenseerimisest lähetuse või ettevõtluse kuludena saab rääkida ikkagi juhul, kui toimetatakse äriühingu huvides. Seega võib väita, et üldkoosolekule saab omanikku lähetada TuMS § 13 lg.3 p.1 tähenduses, kusjuures lähetuse algpunktiks saab lugeda tema igapäevast asukohta.
Võttes arvesse, et omanik aktsionäri või osanikuna üldjuhul juhib äriühingu tegevust (üld)koosoleku kaudu, on äärmiselt küsitav, kas omanikku, kes pole samal ajal juhatuse/nõukogu liige, saaks lähetada TuMS § 13 lg.3 p.1 tähenduses mujale kui osanike/aktsionäride koosolekule. See ei tähenda, et tegutsemisel äriühingu huvides ei saaks omaniku muid reisikulusid hüvitada, kuid sellisel juhul pole rõhuasetus enam omaniku staatusel. Mõni lõik allpool vaatleme, kuidas ettevõtluse huvides tehtud reisikulusid, mis pole lähetuskuludeks, sealhulgas ka omaniku kulusid, hüvitada.
Tasub silmas pidada, et peamiselt välisriigis töötavale inimesele on võimalik hüvitada maksuvabalt lähetusega seotud kulud välisriigis (ehk töö tegemise koha riigis) kehtivates piirmäärades (TMS § 13 lg.3 p.11).
Näiteks Eestis registreeritud ettevõtte juhatuse liige, täidab juhatuse liikme ülesandeid Soomes ja on samaaegselt ka omanik. Juhatuse liikme ülesannete täitmise ja aasta koosoleku toimumisega Eestis peab ta sõitma Eestisse, millega kaasnevad transpordi- ja majutuskulud. Äriühingu poolt on võimalik sellises olukorras hüvitada nii transpordi- kui ka majutuskulu ja maksta maksuvabalt ka päevaraha, aga kõike seda mitte Eesti piirmäärasid arvestades vaid kõike seda Soomes kehtestatud maksuvabadest piirmääradest lähtudes.
Lähetuse korraldus, kus on märgitud lähetuse eesmärk ja lähetusega seotud kulude hüvitise suurus, peab olema vormistatud tööandja poolt kirjalikult. Seda ei ole vaja mitte ainult kontrollijate jaoks, vaid ka töötaja peab enne töölähetusse minekut teadma, missugused lähetusega seotud kulud ja kui suures summas tööandja hüvitab.
Lisaks töötajatele ja juhatuse liikmetele võivad äriühingu ettevõtlusega seotud reisidel käia ka inimesed, kelle sõite ei loeta lähetusteks, kuid kelle reisile kaasa võtmine võib olla ettevõtluseks vajalik. Selleks võivad olla töövõtulepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed, kuid selleks võib olla ka omanik, kes täidab ettevõtte huvides konkreetseid ülesandeid. Tuleb silmas pidada, et taolisi ülesandeid tuleb suuta maksuhaldurile vajaduse korral veenvalt tõendada, mis eeldab korrektset dokumenteerimist.
Seega, viimatimainitud ettevõtluse kulude näol ei ole tegemist lähetuskuludega ja maksuvabastuse aluseks ei ole TMS §13 lg.3 p.1, vaid inimesele on võimalus reisikulud hüvitada maksuvabalt TMS §12 lg.3 alusel. Nimetatu tähendab, et tööga seotud ja ettevõtte huvides tehtud reisi, mida ei saa lugeda töölähetuseks, transpordi- ja majutuskuludele ei rakendu lähetuskulude piirmäärad. Lisaks piirmäärade mitterakendumisele on erinevus ka selles, et lähetusse saadetud töötajale on võimalik maksta piirmäärades päevaraha, aga näiteks töövõtulepingu alusel töötavale inimesele tööga seotud välisreisi korral maksuvabalt päevaraha maksta ei ole võimalik.
Väga oluline on silmas pidada, et tegutsemine reisil äriühingu huvides peab olema dokumenteeritud. Lähtudes maksumenetluses kehtivast pööratud tõendamispõhimõttest peab maksumaksja suutma tõendada, et reis ja sellega seonduvad kulud on ettevõtluse huvides. Võib arvata, et näiteks omaniku kallis reis äriühingu kulul ookeani taha võib kontrollimisel pälvida maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu, mistõttu tuleks koguda ja säilitada dokumente-tõendeid, mis kinnitavad reisi eesmärki. Selleks võib olla näiteks meilivahetus äripartneri või investoriga, kus lepitakse kokku reisi toimumises, koosoleku või kavatsuste protokoll vms.
Kui ettevõtte omaniku näol on tegemist passiivse investoriga, kes äriühingu ettevõtluses aktiivselt ei osale, siis tema reisikulud Eestisse, eesmärgiga tutvuda tehtud investeeringuga, ei ole ettevõtlusega seotud, vaid pigem omaniku huvides. Kui ettevõte siiski otsustab aktsionärile reisikulud hüvitada, kaasneb sellega ettevõttele tulumaksu maksmise kohustus TuMS § 51 lg.2 p.4 alusel
Maksuvabalt ei ole võimalik hüvitada puhkusereise ega reise, mis ei ole seotud äriühingu ettevõtluse või arengutegevusega.
