Riigikogus on teisel lugemisel tulumaksuseaduse muudatused. Eelnõuga võetakse üle üldine kuritarvituste vastane reegel, tulumaks lahkumisel ja välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ning reguleeritakse ülejääva laenukasutuse kulu maksustamist.
Maksudest kõrvalehoidumise vastased meetmed
Üldine kuritarvituste vastane reegel – seadusesse lisandub § 51 , mille kohaselt ei võeta tulumaksuga maksustamisel arvesse tehinguid, mille üks põhieesmärkidest on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse või välislepingu sisu ja eesmärgiga ning mis ei ole tehtud reaalsetel ärilistel põhjustel. Samuti lisandub seadusesse § 12 lg 4, mis täpsustab, et niisuguste asjaolude esinemisel maksustatakse tulumaksuga summa, mille füüsiline isik oleks saanud, kui näilikke tehinguid poleks tehtud.
Rahandusministeerium on toonud näitena sätte rakendumisest olukorra, kus isik paigutab enda valduses olevad väärtpaberid vahetult enne võõrandamist enda omanduses olevasse äriühingusse, et lükata edasi väärtpaberite võõrandamisest saadava kasu maksustamist. Juriidiliste isikute jaoks lisatakse sama sisuga täpsustus §-i 541 . Samuti lisatakse seaduse § 54 lg-sse 5 täpsustus, et näilike tehingute puhul ei arvestata maksustamisel äriühingu välisriigis tasutud tulumaksuga.
Ülejääva laenukasutuse kulu maksustamine – eelnõu kohaselt maksustatakse tulumaksuga äriühingu ülejääv laenukasutuse kulu (ÜLK ehk summa, mille võrra äriühingu intressikulu ületab intressitulu), kui see on suurem kui 3 miljonit eurot ning 30% EBITDA-st. Üldreegli kohaselt ei teki maksukohustust juhul, kui ÜLK on väiksem kui 3 miljonit eurot. Seda ei teki ka siis, kui ÜLK on suurem kui 3 miljonit eurot, kuid jääb alla 30% EBITDA-st. Kui mõlemad kriteeriumid on ületatud, maksustatakse ÜLK osas, mis ületab 3 miljonit eurot ja 30% EBITDA-st. Kahjumiga lõppeval majandusaastal maksustatakse ÜLK osas, mis ületab äriühingu kahjumit. Sel juhul peavad esmalt olema täidetud põhikriteeriumid, st ÜLK peab olema suurem kui 3 miljonit eurot ja ületama 30% EBITDA-st.
Eeltoodu ei puuduta pikaajaliste avaliku sektori taristuprojektide rahastamisega kaasnevat laenukasutamise kulu tingimusel, et vara asub ja tulu tekib Euroopa Liidus. Samuti ei kehti see finantsettevõtjate suhtes.
Lisaks sellele ei puuduta ÜLK maksustamine äriühinguid, kellel puuduvad sidusettevõtjad või püsivad tegevuskohad ning kelle aruandeid ei konsolideerita. Äriühingut, kes neile tingimustele ei vasta, ei maksustata juhul, kui tema omakapitali ja koguvara suhe on sama või suurem kui kogu kontserni vastav näitaja. Kui see tingimus ei ole täidetud, võib lähtuda teisest erandist, mille puhul arvutatakse maksuvaba ÜLK nii, et jagatakse kolmandate isikutega seoses tekkinud kontserni ÜLK kontserni EBITDA-ga. Saadud tulemus korrutatakse äriühingu EBITDA-ga. Arvestusest jäetakse välja kontserni finantsettevõtjate laenukasutuse kulu ja EBITDA.
Kui varasemalt ÜLK-lt tulumaksu tasunud äriühingu maksustamisperioodi ÜLK on seadusega kehtestatud piirmäärast madalam, on tal õigus teha eelnevatel maksustamisperioodidel ÜLK-lt tasutud tulumaksu ümberarvestus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist.
Tulumaks lahkumisel – eelnõuga kehtestatakse Eestis esmakordselt n.ö exit tax ehk lahkumismaks. See tähendab seda, et kui Eesti äriühing viib vara välisriigis asuvasse püsivasse tegevuskohta, maksustatakse tulumaksuga väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahe. Sama põhimõtet rakendatakse ka äriühingu registrist kustutamisel. Sel juhul maksustatakse tulumaksuga vara turuväärus, mis ületab ettevõtja omakapitali tehtud sissemakseid. Mõlemal juhul võib maksu tasumist kuni viieks aastaks ajatada juhul, kui äriühingu vara viiakse lepinguriigis asuvasse püsivasse tegevuskohta või kui ühingust saab teise lepinguriigi resident.
Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad reeglid – tulumaksuseadusesse lisandub säte, mille alusel on võimalik Eestis tegutsevatele äriühingutele omistada ja maksustada välismaise kontrollitava äriühingu või püsiva tegevuskoha kasumi see osa, mis saadi sellise vara kasutamise ja selliste riskide võtmise tulemusel, mis on seotud kontrolliva äriühingu võtmetöötajatega ning saadud näilikest tehingutest. Säte puudutab äriühinguid, kelle kontrollitava äriühingu eelmise majandusaasta kasum on vähemalt 750 000 eurot ja kelle muud äritulud, kasum tütar- ja sidusettevõtjatelt ning finantsinvesteeringutelt, intressitulud ja muud finantstulud kokku on samal perioodil vähemalt 75 000 eurot.
Füüsiliste isikute maksustamine
Eelnõuga tühistatakse osaliselt seni Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residentidest füüsiliste isikute tulust tehtavatele mahaarvamistele kehtinud piirangud. Kehtiva seaduse kohaselt said mitteresidendid, kellel oli Eestis maksustatavat tulu, mille osakaal nende kogutulus oli alla 75%, Eestis maksustatavast tulust maha arvata ainult maksuvaba tulu ulatuses, mis vastas Eestis maksustatava tulu osakaalule nende kogutulus. Need mitteresidendid, kelle Eestis maksustatava tulu osakaal kogutulus oli suurem kui 75%, said (proportsionaalselt tulu osakaaluga) teha kõiki tulumaksuseaduse neljandas peatükis loetletud mahaarvamisi. Alates 2019. aastast võimaldatakse neid mahaarvamisi kõikidele lepinguriikide residentidele, kes deklareerivad Eestis maksustatavat tulu. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et tulust tehtavaid mahaarvamisi võib teha proportsionaalselt isiku Eestis maksustatava tulu osakaaluga tema kogutulus.
Püsivasse tegevuskohta sisse toodud vara deklareerimine
Mitteresidendist juriidilised isikud, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, peavad järgmise aasta 10. veebruariks esitataval TSD lisal 3 deklareerima püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud ja 2018. aasta lõpu seisuga välja viimata vara. Püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud mitterahalise vara väärtuse leidmisel tuleb lähtuda vara päritoluriigis kindlaksmääratud vara väärtusest eeldusel, et see vastab vara turuväärtusele. Kui kindlaksmääratud väärtus ei vasta vara turuväärtusele, tuleb lähtuda turuväärtusest.Eelnõuga tühistatakse osaliselt seni Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residentidest füüsiliste isikute tulust tehtavatele mahaarvamistele kehtinud piirangud. Kehtiva seaduse kohaselt said mitteresidendid, kellel oli Eestis maksustatavat tulu, mille osakaal nende kogutulus oli alla 75%, Eestis maksustatavast tulust maha arvata ainult maksuvaba tulu ulatuses, mis vastas Eestis maksustatava tulu osakaalule nende kogutulus. Need mitteresidendid, kelle Eestis maksustatava tulu osakaal kogutulus oli suurem kui 75%, said (proportsionaalselt tulu osakaaluga) teha kõiki tulumaksuseaduse neljandas peatükis loetletud mahaarvamisi. Alates 2019. aastast võimaldatakse neid mahaarvamisi kõikidele lepinguriikide residentidele, kes deklareerivad Eestis maksustatavat tulu. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et tulust tehtavaid mahaarvamisi võib teha proportsionaalselt isiku Eestis maksustatava tulu osakaaluga tema kogutulus.
TSD esitamise kohustus
Eelnõu kohaselt ei pea käibemaksukohustuslased, kellel ei ole töötajaid, enam TSD-sid esitama, kui maksustatavaid kulusid ega väljamakseid või maksukohustust mõjutavaid asjaolusid ei ole esinenud.
