Hiljuti tegi ringkonnakohus lahendi, mis avab kontsernisisese laenu intresside temaatikat. Arvestades, et siirdehindade küsimuses on väga vähe kohtupraktikat võib nimetatud lahend olla märkimisväärse tähendusega.
Selles asjas kujundati 2004. aastal tütarühingu ettemakse emaettevõtjale ümber laenuks intressiga 3,5%. Laen oli tagatiseta ja 10-aastase perioodiga. Põhinedes Eesti Panga krediidiasutuste statistikale leidis maksuhaldur, et turuintress maksumaksja tegevusvaldkonnas on 4,7% ning seetõttu peab maksumaksja tasuma 2004. a eest tulumaksu juurde ligi 2500 eurot. Maksumaksja tasus ise samal ajal pankadelt võetud laenude eest intressi 4,64-6,25%. Keskmine hoiuseintress 2004. a oli 2,19%. Kohus leidis, et hoiuseintressi määrad pole asjakohased, maksuhaldur võis maksu määramisel tugineda Eesti Panga statistikale ning erinevused krooni ja euro intressimäärade vahel pole tõendatud.
Arvatavasti saab maksuhaldur sellest lahendist tublisti julgust juurde seotud isikute intresside kontrollimisel. Kuna määratud maksu suurus on vaid 2500 eurot ja kaasuse põhitähelepanu oli teistel maksuküsimustel, siis ei ole selles asjas kõiki siirdehinna teemasid avatud ega kaalutud. See tähendab, et isegi kui maks määratakse Eesti Panga statistikale tuginedes, siis ei tohiks seda Ringkonnakohtu lahendit võtta kui lõplikku tõde. Selle teemaga seoses on oluline märkida, et alates 1. jaan 2014 kaob tulumaksuseaduse §29-7 senine reegel, mille kohaselt turuintressi oluliselt ületavalt intressilt peab Eesti väljamaksja tegema Eesti tulumaksu kinnipidamise. Edaspidi lahendatakse “intressi maksustamine“ siirdehindade kaudu ja senine reegel jääb kehtima vaid kinnisvarafondide makstud intresside kohta.
Avaldatud Advokaadibüroo Sorainen maksu- ja tolliõiguse uudiskirjas
