Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet koostav äriühingust raamatupidamiskohustuslane lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Korrigeeritud konsolideerimata omakapital võib kujundada maksimaalse võimaliku dividendisumma, mida emaettevõtja võib välja jagada (jaotuskõlbuliku kasumina). Samuti välistada dividendide jagamise vaatamata jaotamata kasumi olemasolule.

Üldreeglina ei erine emaettevõtja konsolideerimisgrupi konsolideeritud omakapital emaettevõtja korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist oluliselt, kuid sõltuvalt investeeringuobjekti finantstulemustest, valitud arvestustavadest (nt IFRS versus Eesti hea tava) või investeeringute kajastamise meetodist (soetusmaksumuse meetodi või õiglase väärtuse kasutamine), aruandeaastal tehtud (mittetavapärastest) tehingutest jmt, võib see nii olla.

Piiratud vastutusega äriühingutes (so aktsiaseltsides ja osaühingutes) on dividendide jagamisel olulised kaks aspekti:

• eelmiste perioodide akumuleerunud jaotamata kasumite-kahjumite ning aruandeaasta puhaskasumi–kahjumi summa (ehk vaba omakapital) peab olema positiivne;
• korrigeeritud konsolideerimata netovara (omakapital) peab olema suurem, kui eelnevalt nimetatud vaba omakapital.

Viimane aspekt tuleneb eelkõige sellest, et osaühingute ja aktsiaseltside maksimaalse võimaliku jagatava kasumi (jaotuskõlbuliku kasumi) arvutamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta ka nõuet, et osanikele ja aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu netovara (omakapital) on väiksem või jääks väiksemaks põhikapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.

Maksimaalse jaotuskõlbuliku kasumi summa erinevuse äriühingu vaba omakapitaliga võrreldes määravad eelkõige kaks asjaolu:

• (seotud) omakapitali kirjed, mida ei arvestata emaettevõtja (korrigeeritud konsolideerimata) omakapitali hulka või mis on muutunud (mittetavapärastest) tehingutest negatiivseks, võivad vähendada emaettevõtja (korrigeeritud konsolideerimata) netovara väiksemaks kui on akumuleerunud kasumite-kahjumite summa;
• (neto)dividendi arvutamisel ja otsustamisel tuleb arvestada ka kaasneva tulumaksukohustusega, mis samuti vähendab netovara (omakapitali) läbi dividendide otsustamise perioodi kasumiaruande.

Alljärgnevalt üldistame tavapärasemaid juhtumeid, mil korrigeeritud konsolideerimata omakapital osutub erinevaks (suuremaks või väiksemaks) kui konsolideeritud omakapital.

• Emaettevõtjal on alla 100% osalusega tütarettevõtteid (konsolideerimisel võetakse sellistel juhtudel arvele vähemusosalus).  Konsolideeritud bilansis loetakse vähemusosalus omakapitali osaks, kuid korrigeeritud konsolideerimata omakapitali koosseisu vähemusosanike osa (tütarettevõtte) omakapitalist ei arvestata.
• Tütar- või sidusettevõtete omakapital on negatiivne. Kasutatavad arvestustavad käsitlevad erinevalt enamus- ja vähemusosaluste negatiivseks muutumise võimalikkust, samuti seda, kas investeering sidusettevõtjasse võiks tekitada suuremat kahju (ja kohustusi), kui algne investeering.
• Investeeringuid tütar- ja sidusettevõttesse kajastatakse kas soetusmaksumuse või õiglase väärtuse meetodil ning nii leitud väärtus on kõrgem kapitaliosaluse meetodil saadavast väärtusest.
• Konsolideerimisgrupi ettevõtted on omandanud emaettevõtja aktsiaid või osa. Sellisel juhul ei kajastu tagasiostetud aktsiad või osa emaettevõtja (konsolideerimata) omakapitali vähendavana, kuid konsolideeritud bilansis on tagasiostetud omaaktsiad või osa negatiivse märgiga omakapitali vähendav kirje.

Seejuures jaotuskõlbuliku kasumi ja dividendide seisukohast on olulised juhtumid, kus emaettevõtja korrigeeritud konsolideerimata netovara on väiksem kui eelmiste perioodide akumuleerunud jaotamata kasumite-kahjumite ning aruandeaasta puhaskasumi-kahjumi summa (ehk vaba omakapital). Samuti ka juhud, kus ühingu korrigeeritud konsolideerimata netovara (omakapital) on väiksem või jääks väiksemaks põhikapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.