Konsolideeritud aruandluse koostamisel on vajalik teada, kuidas kajastati finantsinvesteeringuid konsolideerimisgruppi kuuluvate majandusüksuste konsolideerimata aruandluses.

Konsolideerimata aruandluses kasutatud arvestus- ja aruandlusviis määrab tihtipeale ka (finants)investeeringu esitusviisi konsolideeritud aruandluses. Seega, kui investoril ei ole investeerimisobjektist majandusüksuse ressursside üle valitsevat mõju (kontrolli), kajastatakse aruandluses vara ja varaga toimunu, mille üle investoril on/oli kontroll – aruandluses kajastuvad siis (finants)investeeringuna esitatavad aktsiad või osad ning nendega toimunud muudatused – sarnaselt investori konsolideerimata aruandlusele. Erineva käsitlusviisi konsolideeritud aruandluse tasandil võivad sedakaudu põhjustada eelkõige:

• valitseva mõju olemasolu ka investeerimisobjekti ressursside ja tegutsemispõhimõtete üle (st tegemist ei ole vaid aktsiate või osade omamisega);
• konsolideerimisgruppi kuuluvate majandusüksuste arvestus- ja aruandluspõhimõtete ühtlustamise vajadus konsolideeritud aruandluse tasandil (nt sidusettevõtted oleksid läbivalt esitatud kapitaliosaluse meetodit kasutades).

Sellistel juhtudel muudetakse konsolideeritud aruandluse tasandil (finants)investeeringu arvestus- ja aruandluspõhimõtet võrreldes arvestus- ja aruandluspõhimõttega, mis oli kasutusel konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse konsolideerimata aruandluse koostamisel.

Konsolideeritud tervikpilti vaadates välistab üks mõjuvõimu ulatus teise, st kui näiteks investoril on investeerimisobjekti üle otsene ja/või kaudne valitsev mõju, siis ei saa tal samaaegselt konsolideeritud aruandluse tasandil ühtlasi olla ka olulist või ebaolulist mõju (ning ka vastupidi) sama investeerimisobjekti üle.

Hinnang kogu mõjuvõimu ulatusele on mõjutatud konsolideerimisgrupi ettevõtjate hinnangutest, kuid ei pruugi nendega üks-üheselt kattuda. Näiteks kui kaks tütarettevõtet käsitlevad investeerimisobjekti sidusettevõttena, siis kahe tütarettevõtte poolt omatav mõjuvõim investeerimisobjektis kokku võib aga moodustada valitseva mõju.

Näide: emaettevõtjal A on kaks tütarettevõtjat B1 ja B2, mis on investeerinud ettevõttesse C. B1 hääleõigusega osalus C-s on 30% ja ta kajastab investeeringut (konsolideerimata) aruandluses sidusettevõttena ning B2 hääleõigusega osalus C-s on 35% ja ta kajastab investeeringut oma (konsolideerimata) aruandluses samuti sidusettevõttena.

Kuna A-l on valitsev mõju B1 ja B2 üle, siis hääleõigused C-s liidetakse ning A poolt kontrollitav hääleõigusega osalus kokku on 65% (=30%+35%). Seega konsolideeritud aruandluse tasandil muutub C tütarettevõtteks, mis tuleb konsolideerida rida-realt meetodit kasutades. Tütarettevõttena käsitlemine välistab ühtlasi sama (finants)investeeringu kajastamise sidusettevõttena ehkki investeering oli selliselt kajastatud konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste konsolideerimata aruandluses.

Samas aga ka – kui kasvõi üks konsolideerimisgruppi kuuluv majandusüksus hindab oma mõjuvõimu investeerimisobjekti üle valitsevaks mõjuks, siis konsolideeritud aruandluse tasandil valitsevat mõju välistavaid argumente leida on küllaltki keeruline.

Finantsinvesteeringu kajastamise meetodi valik on seega seotud investori mõjuvõimu tervikulatusega koostatava aruande tasandil ning meetod muutub konsolideeritud ja konsolideerimata aruandluses tavapäraselt vaid tütarettevõtete kajastamisel, kuna

ehk majandusüksuse printsiibi laiendamisel üksikutelt majandusüksustelt konsolideerimisgrupile muutub valitseva mõju hinnangu ulatus ning sedakaudu ka meetodivalik.

Valitseva mõju omamise korral teise ettevõtte ressursside ja tegevuspõhimõtete määramise üle ei eksisteeri investoril sisulist erinevust sarnaste “oma” ja “võõraste” ressursside (kasutamise) vahel – raamatupidamislikest definitsioonidest lähtuvalt on konsolideerimisgrupi siseselt tegemist sarnaste varade ja kohustiste ning tulude ja kuludega. Sedakaudu ei arvestata enam ka juriidilisi piire (äriühingud/ettevõtjad) vaid lähtutakse ettevõtetest (varad ja kohustused ning tulud ja kulud ning laekumised ja väljamaksed), mille üle on valitsev mõju.

Raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse seisukohalt väljendub valitseva mõju kaudu kirjeldatud reegel eelkõige asjaolus, et olenemata (finants)investeeringu kajastamise viisist ja asukohast üksikute konsolideerimisgrupi majandusüksus(t)e konsolideerimata aruandluses, koondatakse konsolideeritud aruandluses üksikud hajutatud investeeringud tervikuks, hinnatakse otsest ja kaudset koondmõju ning hindamistulemustele tuginedes valitakse (finants)investeeringu arvestus- ja aruandluspõhimõte konsolideeritud finantsaruandluse tarbeks. See võib tähendada:

• konsolideerimata aruannete kirjetele hajutatud investeeringute ümberstruktureerimist üheks investeeringuks konsolideeritud aruandes;
• koondatud investeeringule (vaid) ühe arvestus- ja aruandluspõhimõtte valimist olenemata varasemalt tehtud valiku(te)st konsolideerimisgrupi majandusüksuste tasandil. Arvestus- ja aruandluspõhimõtete muutumisel tuleb seejuures välistada varasemalt (majandusüksuste tasandil) investeeringu kajastamiseks kasutatud arvestus- ja aruandluspõhimõtte mõjud konsolideeritud aruandlusele.

Näide: emaettevõtjal A on kaks tütarettevõtjat B1 (otsene osalus) ja B2 (kaudne osalus läbi B1). A-le kuuluv hääleõiguslik osalus B1-s on 100% ja B1-le kuuluv hääleõiguslik osalus B2-s on 100% (ehk B1-s ja B2-s vähemusomanikud puuduvad). A, B1 ja B2 on investeerinud ettevõttesse C. A hääleõiguslik osalus C-s on 5% ja ta kajastab oma (konsolideerimata) aruandluses investeeringut lühiajalise finantsinvesteeringuna kasutades õiglase väärtuse meetodit. B1 hääleõigusega osalus C-s on 2% ja ta kajastab investeeringut oma (konsolideerimata) aruandluses muu pikaajalise finantsinvesteeringuna kasutades soetusmaksumuse meetodit. B2 hääleõigusega osalus C-s on 45% ja ta kajastab investeeringut oma (konsolideerimata) aruandluses sidusettevõttena kasutades kapitaliosaluse meetodit. Kuna A-l on valitsev mõju B1 ja B2 üle, siis hääleõigused C-s liidetakse ning A poolt kontrollitav hääleõigusega osalus kokku on 52% (=5%+2%+45%) ning vähemusomanike osalus seega 48% (=100%-52%). Seega konsolideeritud aruandluse tasandil muutub C tütarettevõtteks, mis tuleb konsolideerida rida-realt meetodit kasutades. Tütarettevõttena käsitlemine välistab ühtlasi sama (finants)investeeringu kajastamise sidusettevõttena või ka lühi-või pikaajalise finantsinvesteeringuna ehkki investeering oli selliselt kajastatud konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste konsolideerimata aruandluses. Esitusvaluutaks on euro, asjasse mittepuutuvaid kirjeid ei ole esitatud.