E-raamatupidamine on täna saamas sama tavapäraseks nagu kaardimakse kaubanduses.

Raamatupidamise tarkvarad kolivad järjest veebi ning võimaldavad süsteemile ligipääsu igal pool, kus eksisteerib internetiühendus. Dokumentide käitlemiseks on loodud erinevaid tarkvaralisi e-lahendusi, mille abil neid digitaliseeritakse, saadetakse kinnitusringile, liidestatakse majandustarkvaraga, konteeritakse ning arhiveeritakse (näiteks OpusCapita, Omniva jm). Ei kujuta enam hästi ette ettevõtet toatäie raamatupidajatega, kes kannavad dokumente läbi žurnaalorderite, erinevate andmike või ristmeliste ning liidavad kalkulaatoril ridu kokku. Kuigi selline raamatupidamine ei toimunudki nii ammu aega tagasi ja palju raamatupidajaid mäletab seda veel väga hästi.

Raamatupidajate roll on ajas muutunud seoses raamatupidamisarvestuse automatiseerimisega ja dokumentide elektrooniliseks muutumisega.

Tehingute administreerimise asemel tegeletakse rohkem koordineerimisega: programmide kasutusõiguste määramine, digitaliseeritud dokumentide liikumise skeemide ja kinnitussüsteemide paika panemine, konteeringute määrangud ja digiallkirjastamised.

Kui süsteemid on paigas, siis on raamatupidajal põhiliselt monitooriv roll. Kokkuhoidu saavutatakse nii aja- kui ka materjalikulus (paber, tahmakassetid jmt).

E-raamatupidamise audiitorkontroll

Kui ettevõtte arvestus kolib pilve ja muutub paberivabaks, siis võtab seda arvesse ka audiitor oma töö planeerimisel ning auditi läbiviimisel.
Raamatupidamisarvestuse ja audiitorkontrolli üldised eesmärgid on samad ja suure tõenäosusega ei muutu ka tulevikus.  Jätkuvalt peab aruandekohustuslane dokumenteerima ja kirjendama oma majandustehinguid raamatupidamisarvestuses nii, et oleks tagatud aktuaalne, oluline, objektiivne ja võrreldav info raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Edasi saate lugeda e-ajakirjast SPETSIALIST