Pikaajaliste kohustiste üks alaosa on pikaajalised võlakirjad. Järgnevas artiklis vaatleme võlakirjadega seotud mõisteid ja võlakirjade liike.
Sissejuhatuseks
Rahvusvahelise standardi IAS 1 järgi loetakse kõik kohustised, mis pole lühiajalised, pikaajalisteks.
Pikaajaliste kohustiste seas võib eristada:
- kohustisi, mis tekivad finantseerimisest (näiteks seoses võlakirjade emiteerimisega, liisingukohustised, pikaajalised laenud);
- kohustisi, mis tekivad tavategevusest (näiteks pikaajaline kreditoorne võlg, edasilükatud tulumaksukohustus);
- kohustisi, mille tekkimine sõltub teatud asjaoludest (näiteks garantiikohustused, potentsiaalsed võlakohustused).
Käesolevas artiklis käsitletakse põhjalikumalt pikaajalisi võlakirju (bonds), mida edaspidi nimetatakse lihtsalt võlakirjadeks. Käsitlust alustame võlakirjadega seonduvatest põhimõistetest.
1. Võlakirjadega seotud põhimõisted
Võlakirjadega seotud põhimõisted on toodud järgnevas tabelis.
Võlakirjad: Põhimõisted
| Eesti termin | Ingliskeelne termin | Mõiste |
| Nimiväärtus, põhisumma | Face value , par value, principal amount, redemption value, maturity value, face amount | Hind, millega võlakirjad lunastustähtaja saabudes tagasi ostetakse. |
| Emiteerimishind | Issuance price | Hind, millega toimub võlakirjade esmamüük. Emiteerimishinna aluseks on tulevikus tehtavate intressimaksete ja lunastustähtajal makstava põhisumma nüüdisväärtuste summa. |
| Nimiväärtuses emiteeritavad võlakirjad | Bonds issued at par | Võlakirjad, mille müügihind on võrdne nimiväärtusega. Sel juhul on fikseeritud intressimäär ehk nominaalintressimäär ja reaalintressimäär ehk tegelik intressimäär võrdsed. |
| Diskontoga emiteeritavad võlakirjad | Bonds issued at discount | Võlakirjad, mille emiteerimishind on alla nimiväärtuse. Sel juhul on reaalintressimäär kõrgem nominaalintressimäärast. |
| Preemiaga emiteeritavad võlakirjad | Bonds issued at premium | Võlakirjad, mille emiteerimishind on üle nimiväärtuse. Sel juhul on reaalintressimäär madalam nominaalintressimäärast. |
| Lunastustähtpäev | Maturity date | Võlakirja tagasiostmise (lunastamise, väljaostmise) tähtpäev. |
| Intressi maksetähtpäev | Interest date | Intresside maksmine võib toimuda kas üks kord aastas, kaks korda aastas (üks kord poolaastas) või neli korda aastas (kvartaalselt). |
| Nominaalintressimäär, fikseeritud intressimäär, kehtestatud intressimäär | Stated rate , coupon rate, nominal rate, contract rate | Intressimäär, mille alusel makstakse intresse, lähtudes võlakirja nimiväärtusest. |
| Reaalintressimäär | Effectiveinterest rate, yield rate, effective yield, market rate | Samalaadsete võlakirjade keskmine intressimäär väärtpaberiturul. |
| Intress | Interest | Rahasumma, mida võlakirja omanikule regulaarselt makstakse ja mis arvutatakse nominaalintressimäära alusel nimiväärtusest. |
| Intressikulu | Interest expense | Kulu, mida võlakirja emiteerija kajastab kasumiaruandes ja mille arvutamisel lähtutakse reaalintressimäärast. |
2. Pikaajalised võlakirjad
Pikaajalisi võlakirju kasutatakse tavaliselt suurprojektide finantseerimiseks. Võlakirjade emiteerimise õiguse võib firma anda investeerimispangale, kes tegutseb siis ka maaklerina. Sellisel juhul ostetakse ära kogu emissioon, kindlustades firmale varem kokkulepitud summa. Investeerimispank võib võlakirju realiseerida ka teatud komisjonitasu eest. Sellisel juhul on firmale laekuv rahasumma väiksem komisjonitasude võrra. Pikaajalisi võlakirju võib liigitada mitmeti (vt järgmist tabelit).
Võlakirjade liigid
Klassifitseerimisalus | Nimetus | Iseloomustus |
1. Tagatise olemasolu | Tagatisega võlakirjad (Secured bonds, br debenture bonds) | Emiteeritakse tagatise (kinnisvara) olemasolul. |
Tagatiseta võlakirjad (unsecured bonds, am debenture bonds) | Tagatis puudub. | |
2. Lunastustähtaeg | Ühistähtaegsed võlakirjad (term bonds, ordinary bonds) | Kõik võlakirjad ostetakse tagasi ühistähtajal. |
Sarivõlakirjad ehk järjendvõlakirjad (serial bonds) | Võlakirjad ostetakse tagasi ositi. | |
Ennetähtaegse väljaostuõigusega võlakirjad (callable bonds) | Võlakirju on õigus välja osta enne lunastustähtaja saabumist. | |
3. Vahetatavus, konverteeritatavus | Vahetusvõlakirjad (convertible bonds) | Võlakirjad konverteeritakse lihtaktsiateks. |
Kaubalised võlakirjad (commoditybacked bonds, assetlinked bonds) | Võlakirjad lunastatakse teatud kaubas (nafta, süsi, hõbe). | |
4. Omanikuga seotus | Nimelised võlakirjad (registered bonds) | Intresse saavad vaid võlakirja registreeritud omanikud. |
Esitajavõlakirjad (bearer bonds, coupon bonds) | Intresse saavad esitajad (kupongide esitajad). | |
5. Intresside saamise alus | Tavavõlakirjad (ordinary bonds) | Intresse makstakse nominaalintressimäära alusel. |
Kasumivõlakirjad (income bonds) | Intresside maksmine sõltub kasumist (kasumi puudumisel intresse ei maksta). | |
Tuluvõlakirjad (revenue bonds) |
| |
Kasumijaotuses osalevad võlakirjad (participating bonds) | Minimaalne intress ja sellele lisandub teatud osa kasumist. | |
Intressita võlakirjad (deep discount bonds, zero interest debenturebonds) | Intresse makstakse koos põhisummaga lunastustähtajal. | |
6. Eriliigid | Beebivõlakirjad – alla 1000 USD nimiväärtusega (baby bonds) | Väikese nimiväärtusega võlakirjad. |
Rämpsvõlakirjad (junk bonds) | Väga spekulatiivsed võlakirjad. |
Võlakirjadele antakse ka kvaliteedireitinguid. Tähtsamad firmad, kes seda teevad on Moody’s ja Standard & Poor’s (vt järgmist tabelit).
Võlakirjade kvaliteedireitingud
Kvaliteedireitingud | Moody’s | S&P | Kommentaar |
Investeerimiskõlblikud (Investmentgrade) | Aaa | AAA | Esmaklassilised, väga madala riskiga võlakirjad. Põhisumma ja intressi tasumisvõime on äärmiselt kõrge. |
Aa1 | AA+ | Heaklassilised (Aa3 ja AA- kategooria kohta on mõnikord märgitud “üle keskmise”). Põhisumma ja intressi tasumisvõime on väga kõrge. | |
Aa2 | AA | ||
Aa3 | AA- | ||
A1 | A+ | Põhisumma ja intressi tasumisvõime on kõrge, kuid need võlakirjad on mõnevõrra tundlikumad ebasoodsate või muutuvate majandustingimuste suhtes kui neist kõrgema reitinguga võlakirjad. | |
A2 | A | ||
A3 | A- | ||
Baa | BBB+ | Põhisumma ja intressi tasumisvõime on küllaldane. Normaaltingimustes loetakse riskiturvalisus küllaldaseks, kuid ebasoodsate või muutuvate majandustingimuste puhul on tõenäoline, et põhisumma ja intressi tasumisvõime kujuneb halvemaks kui kõrgema reitinguga võlakirjadel. Mõnikord antakse hinnang “alla keskmise”. | |
Baa2 | BBB | ||
Baa3 | BBB- | ||
Investeerimiseks ebasoovitatavad Noninvestment grade; junk bonds (highyield) | Ba1 | BB+ | Spekulatiivsed (Ba1 ja BB+ kategooria kohta on mõnikord märgitud “vähe spekulatiivsed”, Caa ja CCC spekulatiivsed ning Ca ja CC kõrgspekulatiivsed). Põhisumma ja intressi tasumisvõime vastavus leppele on respekteeritav. Kuigi sellistel võlakirjadel on mõningane riskikindlus, kaalub selle üles ebamäärasus ja suur tundlikkus ebasoodsate tingimuste suhtes. Mõnel puhul võib tegemist olla ka maksejõuetusega. |
Ba2 | BB | ||
Ba3 | BB- | ||
B1 | B+ | ||
B2 | – | ||
B3 | B- | ||
| CCC+ | ||
Caa | CCC | ||
| CCC- | ||
Ca | CC | ||
C | C | Madalaima reitinguga. See reiting on reserveeritud kasumivõlakirjadele, mille omanikele pole kunagi intressi makstud | |
– | D | Maksejõuetud; põhisumma ja/või intressi-maksed on edasi lükatud. |
Pikaajaliste võlakirjade arvestusalaseid probleeme käsitleme ajakirja Raamatupidamisuudised järgnevates artiklites.
Loe ka:
Võlakirjad: emiteerimishinna leidmine ja arvestusmeetodid
