Aasta tagasi avaldasime üleskutse, et aidata kaasa Tallinna tehnikaülikooli tudengi Galina Stepanova bakalaureusetöö valmimisele, mille teema oli “Ettevõttest lähtuv raamatupidamise sise-eeskiri”.
Aasta alguses kaitses ta edukalt oma töö “Raamatupidamise sise-eeskirja vajalikkus Eesti ettevõtetes“, mille tulemusi teiega nüüd jagame.
Galina Stepanova töö eesmärk oli selgitada välja raamatupidamise sise-eeskirja olulisus ja kasutatavus ettevõtete igapäevatöös ning eri ettevõtete töötajate arvamus sellest.
Autor märgib oma töös, et “raamatupidamise sise-eeskiri on dokument, mille peavad koostama kõik raamatupidamiskohustuslased. See annab infot, kuidas raamatupidamises erinevaid tehinguid teostada, kes mille eest vastutab ning milliseid arvestuspõhimõtteid ettevõttes kasutatakse”.
Uurimistöö tulemustest selgus, et valdavas osas uuringus osalenud ettevõtetes on raamatupidamise sise-eeskiri olemas ja seda kasutatakse. Ettevõtted on raamatupidamise sise-eeskirjast hästi informeeritud, siiski teavad erinevalt raamatupidajast ja juhatusest teised ettevõtte töötajad dokumendist vähe või ei ole sellega kunagi kokku puutunud.
Uuringus osalenud raamatupidajate hinnangul on raamatupidamise sise-eeskiri oluline dokument. Ettevõtte juhatus ja teised töötajad nõnda ei arvanud. Olenemata ettevõtte suurusest hindasid vastajad sise-eeskirja vajalikuks nii ettevõtte juhtimises kui ka ülesehitamisel. Üle poole vastanutest nõustus sellega, et et raamatupidamise
sise-eeskiri on seadusest tulenev kohustus, mis mõjutab positiivselt raamatupidamise kvaliteeti. Ometi hindas nii mõnigi vastaja raamatupidamise sise-eeskirja koostamise tüütuks tegevuseks. Kuigi tegemist on seadusest tuleneva kohustusega koostatakse raamatupidamise sise-eeskiri sageli, et vältida sanktsioone. Kui see nõnda ei oleks, jätaks nii mõnigi ettevõte sise-eeskirja koostamata.
Uuringus osalenud hindasid, et “raamatupidamise sise-eeskiri võiks olla iga ettevõtte puhul individuaalne, kuid see ei mängi suurt rolli”.
Galina Stepanova tõi tulemusi analüüsides välja: “Tavaliselt ei tee ettevõtted muudatusi oma raamatupidamise sise-eeskirjas ega näe suurt vajadust selle regulaarseks ülevaatamiseks ja korrigeerimiseks”.
Uuringus osalejad märkisid, et suurimat kasu saavad raamatupidamise sise-eeskirjast töötajad, kelle töö protsessid on selles dokumendis konkreetselt kirjeldatud ehk raamatupidajad, tegevusjuhendajad, personalijuhid.
Kuigi ettevõtete juhatused peavad dokumenti ebaoluliseks, arvab autor siiski, et eeskirjade järjepidev ülevaatamine, muutmine ja täiendamine tagavad selles aja- ja asjakohase info.
