Arestimise aktid, nende järjekord jms
-
Kristiina | 01.08.2019 kell 09:32
Tere foorumlased
On üks töötaja, kelle töötasust teen kinnipidamisi kohtutäiturite aktide alusel. Eelmisel kuul sai täidetud esimene akt aastast 2016 ja hilisemad aktid on nö ootejärjekorras Lõpetamise kohta teadet ei saanud ja uurisin kohtutäiturilt, et miks. Vastuseks sain, et lisaks sissenõudja poolt täitmisele antud nõudele kuulub tasumisele ka lisanduv viivis, mis on hetkel täpsustamisel. Uurisin netist, et sellist asja on juhtunud teistelgi ja mõnikord tuleb viiviste nõuet oodata isegi terve aasta.
Mul nüüd sellega seoses mõned küsimused:
1) Ma ilmselt ei pea jääma seda viiviste nõuet ootama ning võtan ette järgmised aktid ninde saabumise järjekorras. Kui nõue millalgi saabub, mis siis tegema peaks? Kas katkestama parajasti poolelioleva akti täitmise ja hakkama viiviseid tasuma või läheb see nõue ootejärjekorra lõppu?
2) Selline hirm on mul ka, et ma ei kujuta ette kui suured need viivised võivad tulla kui esialgne akt oli umbes 1700 eurot. Äkki lajatavad viivised näiteks mitu tuhat eurot. On kuskil mingi piir?
3) Järjekorras järgmised aktid on aastast 2017 ning nende kohaselt ei kuulu arestimisele kuupalga alammäärast väiksem sissetulek (eht kohtutäitur ei ole kasutanud võimalust arestida 20% sissetulekust, mille kohta tuli vastav seadusemuudatus 09.01.2018). Kuna töötaja saab miinimumpalka, siis ma nende aktide alusel kinnipidamisi ju teha ei saa ning võtan ette järjekorras järgmised aktid? -
kykakylakolla | 01.08.2019 kell 16:50
Kummaline, et sina mingit hirmu tunned! lase lõdvaks!
täidad tööandjana ainult ühte täitenõuet ja asi OK.
On minul olnud ka selliseid keerukaid juhtumeid. Ühe täituriga läksime lausa riidu, sest see totakas hakkas nõudma tõestusi, et teise täituri täiteasja laekumine oli ikka enne tema nõuet.
Kogu selle supi sööja e. kannatajaks jääb see võlgnik ise. Ta ei pääse poksiringist enne kui kogu liha on luudelt kooritud täiturite poolt.
Tookord leppis juhatuse liige töötajaga kokku, et kogu teenitud töötasu makstakse cash et ta söögiraha ka saaks. Saigi jupikaupa piskut 10-20 eur täituritele makstud. Aga lõppu ma ei teagi, sest see töötaja tõmbas uttu juhatusele teatamata.Täituritele sai teatatud töölepingu lõppemisest erakorraliselt. -
guta | 01.08.2019 kell 19:03
Pole olemas sellist täitemenetluse seaduse sätet, mis dikteeriks tööandjale kui täitemenetluse kolmandale osapoolele kuidas see osapool võlgniku varast (töötasust) kinnipidamist teostab – kelle nõue eelisjärjekorras,millal, millisel määral ja tööandja ei pea andma selgitusi täiturile, kui ta seda ei soovi – tööandja esindaja ei ole aruande kohustuslik isik täituri suhtes.
Kahjuks on kõik sellised nõuete kinnipidamised delegeeritud raamatupidajale, kes lisatöö eest tasu ei saa.
Mitmel pool on väljendatud nördimust, et tööandja raamatupidaja peab tegema täituri tööd tasu saamata, samal ajal kui täiturid kasseerivad suuri summasid võlgnikult.aga mispärast on küsijal HIRM mingi asja ees, mille suhtes ?
-
Kaire. | 01.08.2019 kell 20:05
Kohe nii kindlalt väidadki, et pole sellist seadusesätet?
TMS § 119 (1) Kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras. Sõltumata saabumise hetkest loetakse lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisakt esimesena saabunuks.
TMS § 26 (2) Kohtutäituril on õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sealhulgas nõuda andmeid võlgniku elu- või asukoha ning kontaktandmete kohta, kui on alust arvata, et kolmas isik sellist infot omab. Kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku tasunõude ja muude hüvede kohta võlgniku tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt. Kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus andmete esitamisest keelduda.
Veel loe TMS § 130-132, mis on põhilised paragrahvid, mille alusel tööandja kinnipidamisi peab teostama.
http://www.riigiteataja.ee/akt/119032019015?leiaKehtiv -
Kristiina | 02.08.2019 kell 14:46
Hirm ikka selle pärast, et kui veel üks mitme tuhande eurone nõue tuleb, siis pikeneb ju kinnipidamiste tegemise aeg veel mitme aasta võrra. Ilma selleta saaks praegu ootel olevate aktidega 1-2 aastagaasi ühele poole.
-
-
.. | 01.08.2019 kell 20:41
Kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus andmete esitamisest keelduda.
Aga kolmas osapool saab ka keelduda… kasuta siis seda võimalust – ei saa avaldada eraisiku kohta andmeid, mida ta on tööandjale usaldanud… ei saa avaldada töötasu andmeid, sest töötaja on sellise info edastamise keelanud… ja muud ja nii edasi…
Ei ole vaja anda infot, mida küsitakse!-
Kaire. | 02.08.2019 kell 09:06
Justnimelt, seaduse alusel on õigus keelduda, mitte seepärast, et töötaja on tööandjal keelanud enda kohta igasuguseid andmeid avaldamast. Aga äkki sa oskad nimetada seadust, mille alusel tööandjal on õigus kohtutäiturile töötaja kohta täitemenetluseks vajalike andmeid mitte anda?
-
-
Kaire. | 02.08.2019 kell 09:28
Kristiinale:
Kui tööandja on aktis märgitud summa tervenisti kinni pidanud, siis tema jaoks on see akt lõpetatud, olenemata sellest, et täitemenetlus edasi läheb. Viiviste kohta tuleb uus arestimisakt, mis läheb järjekorra lõppu. Viiviste suuruse üle muretsegu võlgnik, mitte arestimisakti täitja.
Akte täidetakse nende saabumise järjekorras. Kui järjekorras järgmise akti alusel kinnipidamisi teostada ei saa, siis nii ongi. Ootama jäävad ka hiljem saabunud aktid, mille alusel on arestitud ka töötasu alammäär. -
RMP.ee toimetus | 02.08.2019 kell 09:28
Vastab advokaadibüroo NJORD vandeadvokaat ja partner Katrin Sarap rmp.geenius.ee/toooigus/tls/arestimisaktide-taitmise-jarjekord
-
Kaire. | 02.08.2019 kell 10:54
Küll need advokaadid oskavad ikka ümmargust juttu ajada. Mitte ühelegi küsimusele ei ole konkreetselt ja selgelt vastatud.
Jääb mulje, nagu peaks tööandja täiturilt viivise kohta akti ootama jääda ja ei tohi järgmiste aktide täitmise juurde asuda. Julgen vastu vaielda. Aktiga arestitakse konkreetne summa, mitte sissetulek määramata ulatuses, kuni kogu täiteasi on lõpetatud. Kui tööandja on aktiga märgitud summa kinni pidanud, on ta sellega arestimisakti täitnud. Kui samas täiteasjas on veel mingeid summasid üleval, siis saadab täitur selle kohta täiesti uue akti, mis läheb ootejärjekorra lõppu.
Viivistest niipalju, et kohtud tõesti üldjuhul ei mõista viiviseid välja suuremas summas kui põhivõlg, kuid see kehtib vaid kuni kohtuotsuseni arvutatud viivise kohta. Kui kohtuotsuses on märgitud, et põhivõlalt arvestatakse x% viivist kuni põhivõla tasumiseni, siis võib viivise summa kujuneda mitu korda põhivõlast suuremaks.
-
-
kykakylakolla | 02.08.2019 kell 13:08
Kairele.
Kuna advokaadid oskavad vaadata mitmeid seadusesätteid koosmõjus, siis järeldame, et asjade käik ei ole üheselt mõistetav ja rakendatav. Sul on oma kindel arvamus, mis tugineb üksikutele seadusepunktidele.
Kui täiteasi ei lõpetatud täituri poolt, siis tulebki jääda ootama. Viiviste osas saab aga võlgnik ise vaidlustada, sest viiviste nõue esitatakse esialgselt ikka võlgnikule, mitte kolmandale osapoolele.-
Kaire. | 02.08.2019 kell 14:08
Ümmargune jutt mind ei veena. Kuni pole esitatud neid konkreetseid seadusesätteid, mille alusel midagi väidetakse, jään mina oma arvamuse juurde.
-
-
123 | 05.08.2019 kell 15:41
Advokaat oskab analüüsida mitmeid aspekte. Raamatupidaja on oma mõtlemises kinni ühe sätte raames.
Miks muidu ei sallita raamatupidajaid… -
:) | 05.08.2019 kell 19:35
millegipärast pole seal “analüüsis” mitte ainsatki seaduslikku alust välja toodud.
na ja ma ei tea, millega sina oma klinendid oled suutnud välja vihastada, minu omad peavad minust küll lugu. Vihkamisest on asi ikka väga kaugel.
- Vastamiseks pead olema sisse logitud.