Teie kirjeldatud olukorras tekib välisriigi äriühingul käive EU riigis B, kus ta võõrandab eraisikutele kauba. Kuna välisriigi äriühing ei ole üheski EU liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerinud ning soetajaks on eraisik, peab välisriigi äriühing ennast liikmesriigis B käibemaksukohustuslasena registreerima ning mittekäibemaksukohustuslasest kliendile esitama arve kohalikus käibemaksumääras.

Nt kui liikmesriik B oleks Eesti, kohustub meie käibemaksuseaduse alusel (KMS § 19 lg 3) välisriigi äriühing ennast registreerima Eestis maksustatava käibe tekkimise päevast (v.a kaugmüügi puhul, nullmääraga maksustatava käibe puhul vabatsoonis, vabalaos või tollilaos või kui välisriigi isik on registreeritud teises liikmesriigis elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorra alusel).

Juhul kui pakkide saajaks oleks EU liikmesriigi käibemaksukohustuslane, ei peaks välisriigi maksukohustuslane ennast EU liikmesriigis registreerima, vaid saaks esitada arve 0% käibemaksumääraga ning soetajal tekiks pöördmaksustamise kohustus.

Olukorras, kus postipakke saadetakse mitmesse erinevasse EU liikmesriiki, tasub välisriigi äriühingul ennast käibemaksukohustuslasena registreerida nt liikmesriigis, kust kaup soetatakse. Sellisel juhul on tegemist kaugmüügiga, st kaup võõrandatakse ja toimetatakse võõrandaja poolt või tema eest teise liikmesriigi seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Sellisel juhul tekib välisriigi äriühingul (kes on ühe liikmesriigi käibemaksukohustuslane) registreerimiskohustus kauba saaja liikmesriigis alles teatud piirmäära ületamise päevast. Enne piirmäära ületamist maksustab ta kauba käivet registreeritud liikmesriigi käibemaksumääras. Ehk siis Eesti näite puhul juhul kui välisriigi äriühing registreerib ennast käibemaksukohustuslaseks Soomes ning saadab Eestisse füüsilisele isikule kaupa postipakina, maksustatakse kaup Soome käibemaksumääras. Eestis tekib tal registreerimise kohustus alles päevast, mil kaugmüügi käibe maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 550 000 krooni (KMS § 19 lg 4) (igas liikmesriigis on piirmäär erinev).