• Rainer |

    Pakkudes teenust piiratud käibemakskohustuslasest ettevõttele ning lepingus on kokkulepitud müügitulemuste protsent. Näiteks 20%. Kui kuulõikes teenust pakkudes tehakse ettevõttele €5000 müügitulu, siis 20% ehk €1000 kuulub teenusepakkujale ehk mulle.

    Aga nüüd tekib koheselt probleem. Kuna mina olen km-kohustuslane, siis peaksin esitama arve €1000 + KM ehk €1000 + €200 ehk €1200. Teinepool on piiratud km-kohustuslane, kes ei saa maha arvata sisendkäibemaksu, siis loomulikult ta ei ole nõus maksma €1200, sest juba lepingus ületab see kokkulepitud 20 protsenti.

    Seega ainus võimalus on minul esitada neile arve €1000/1.2 ehk €833 + KM ehk €833 + €166 = €1000 ehk pean €166 käibemaksu tasuma riigile ja kandma selle ettevõtte kuluks, aga nüüd jääb minul protsent väiksemaks kui 20%. Eriti nukraks teeb olukorra kui saadud tulu jääb näiteks €5000 kanti ja sel juhul tuleb lihtsalt ca. €834 käibemaksu jagu raha kanda kuludesse.

    Siit ka küsimus, et kas on mõni muu võimalus või lahendus sellise jabura olukorra jaoks, et ettevõte vs ettevõte ei peaks kaotama rumalast seadusest tulenevalt käibemaksu jagu raha või äkki olen ise millestki valesti aru saanud? Igasugune abi ja nõu on teretulnud.

    PS! Kui kirjutasin segaselt, siis küsige julgelt lisaküsimusi juurde.

  • :) |

    Sinu vaatenurk asjale on natuke vigane. Kui teil on kokku lepitud 20% müügitulemusest, siis antud näite puhul esitadki arve 1000 eurot, nagu lepingus kokku lepitud, aga kuna oled kbm-kohustuslane, siis lisad sellele 20% käibemaksu, mis on riiklik maks, ega ole sinu jaoks ei tulu ega kulu. Tee omale kõigepealt selgeks kbm põhimõte, kui saad seda rohkem kui oma ostudelt ära annad, siis vahe maksad riigile või vastupidi, saad riigilt tagasi taotleda, kui sinu makstud kbm on suurem, kui saadu. Tulemus jääb sinu jaoks igal juhul 0. Et teine pool soovib olla piiratud kohuslane, kes tagasi küsida ei saa, see on juba nende valik, ega puuduta sinu maksustamist kuidagi. Sina esitad arve 1000+kbm ja kõik on igati seaduslik ja korrektne ka lepingu järgi.

    • Rainer |

      Loomulikult ma saan sinu põhimõttest aru, aga paraku on tegu sektoriga, kus on enamik (minuteada kõik – või eksin?) piiratud km-kohustuslased (online) hasartmängude pakkujad Eestis.

      Leping-lepinguks, aga kas on ka mingeid muid võimalusi? Jah üks oleks avada uus ettevõte, kes ei ole ka km-kohustuslane, mis lahendaks probleemi, aga paraku €40 000 aastas tuleb käivet täis. 2. võimalus avada ettevõte EL-i teises liikmesriigis ning müüa käivet selles riigis teenuse ekspordina või müügiga EL-is, aga teises riigis tegutseda on väga keeruline. Või äkki oskab pakkuda veel keegi mõningaid võimalusi?

  • Joosep |

    Esitad arveid mitme ettevõtte alt, mis ei ole km-kohustulased ja jälgid, et piirmäärast üle ei läheks.

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.