• Kristiina |

    Tere, foorumirahvas

    Palun kogenumatel nõu ja targematelt arvamusi.

    Alustuseks küsiks üle arvele võtmise kohta juhul, kui soetusmaksumus on null või sellelähedane suurus. Näiteks objekt saadakse tasuta ja ainsaks soetamisega kaasnevaks kuluks võib, aga ei pruugi olla, notaritasu ning omanikuvahetuse riigilõiv. Küsimus ise siis selline, et kuna kinnisvarainvesteeringud on mõneti sarnased põhivaradele (võib tekkida vajadus ümberklassifitseerida põhivaraks), kas ka kinnisvarainvesteeringu bilansis kajastamise puhul rakendatakse ka arvelevõtu alampiiri? RTJ 6 järgi justkui mitte.

    Järgnevad küsimused edasise kajastamise kohta.
    Oletame, et liginullilähedase soetusmaksumusega objektile tehakse parendused. Need tuleks soetusmaksumuses kajastatava objekti korral kapitaliseerida ning ilmselgelt ületavad parenduskulud selle piiri (110% soetusmaksumust), millest alates tuleks objekti müügil lisada sellele käibemaks. Kas müügi korral (näiteks maa + ehitis) peaks siis müügilepingus täpsustama eraldi hinna maale, mis oleks ilma k/m-ta müük ja parendatud hoonele, mis oleks k/m-ga müük?

    Ja paluks nõu veel ka sellises konkreetses olukorras.
    Kinnisvarainvesteeringuks on korter, mis on halvas seisus ja remondiootel veel pikalt (näiteks 5 aastat), aga kortermajas plaanitakse suuremahulisi rekonstrueerimistöid, mis parendavad oluliselt ka korteri olukorda (korterisse tuuakse vesi/kanal ja kaugküte, vahetatakse aknad jne).
    Kas remondifondimaksed KÜ-le peaks kajastama parendustena?
    Kui jah, siis millisel hetkel – kohe või alles siis kui nende maksete eest on reaalselt ka mingid tööd ära tehtud? Seni siis näiteks nõudena kajastada? Pole küll kuulnud, et nii tehtaks, aga samas ei leidnud netiavarustest üldse infot KÜ remondifondi maksete kajastamise kohta.

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.