tegu on muu lähetuskuluga, mitte esindukulu või erisoodustusega.

Evelin, ehk oskad põhjendada miks ei saa taksosõit olla vastuvõtukulu. Minu arust võiks klientide sõidutamist (ka välismaal) kajastada vastuvõtukuluna.

http://www.emta.ee/failid/lisa5_juhend_p_.pdf
lehekülg 5, punkt 5.5 Vastuvõtukulu – kulud külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega.
Siinkohal ei ole oluline, kas osa 1 maksumaksja teeb nimetatud kulutused Eestis või väljaspool Eestit.

Mina näen asja nii, et kui tegu on lähetusega, siis ei jagata kulusid otseselt esinduskuludeks ja erisoodustusteks jne, vaid on lihtsalt lähetusega seotud kulud. Kui tegu ei oleks lähetusega, siis oleks tõesti tegu esinduskuluga nii lõunatamise kui ka taksosõidu puhul. Vähemalt meil jagatakse kulusid nii. Võib olla on tegemist vale teguviisiga:(

Evelinil täielik õigus. Kui minnakse lähetusse, siis juba see tähendab, et lähetusse mineja tavaliselt ei ole ju see, kes võtab vastu kliente. Ta läheb oma äripartneri juurde, kes on vastuvõtja. Seetõttu need kulud, mis teeb vastuvõtja, liigitatakse vastuvõtukuludeks ja vaadatakse maksustamist, kuid lähetatu kulud on ikka lähetuskulud. (Antud juhul tõesti muud lähetuskulude all).

Mul oli pilt silmade ees, et taksoarved on suuremad kui välislähetuse muu kulu maksuvaba piirmäär (500.-).
Jah, alla selle piirmäära jäävad taksoarved on muidugi mõistlik muude lähetuskulude alla liigitada, ning kui taksorved suuremad, siis vastuvõtululu.

Välislähetuse muu kulu maksuvaba piirmäär on ju 175.-
http://rmp.geenius.ee/too/toost_puhkusest/3281
Töö- ja teenistuslähetuse abitabel | 15.11.2005
Eestis Välismaal
Muu kulu 80 175