• Anne |

    Tere!
    Võlgnikul on 3 last.
    Töötasu arestimise skeemi alusel kinnipidamisele läheb 0 EUR.
    Kui võlgnik ikka soovib tasapisi maksta, kuidas õigesti teha? Las siis kirjutab mulle avalduse, et mis summa piires soovib igakuiselt tasuda või maksan temale töötasu ja las siis ise maksab kohtutäiturile?

  • ylle |

    völgniku kohustus ongi ise völga tasuda ja tööandjal pole vaja oma nina toppida sest tööandja on v¨lasuhtes korvaline isik

  • Kaire. |

    Tööandjal on seadusest tulenev kohustus kohtutäituri poolt saadetud töötasu arestimise akti täitma täpselt samamoodi nagu tal on kohustus töötaja töötasult ka maksusid kinni pidama. Ei maksa muud rumalust rääkida.

    Kui arestimise skeemi järgi töötasust kinnipidamisi muidu teha ei saa, siis tööandja võib töötaja avalduse alusel seda siiski teha, kuid kohustust selleks ei ole.

  • ylle |

    tööandja peab suhtuma väga suure tähelepanuga sellist tüüpi nõuetega mis puudutab ettevõtte töötaja vara arestimisega st. eelkõige tuleb suhelda töötajaga selgitamaks kas töötaja pangakontol on analoogne vara arestimise registreeritud.
    Kohtutäiturid kasutavad ebaseaduslikke võtteid – arestivad inimeste vara valimatult.
    Põlva kohtutäitur on kriminaalselt varastanud võlgnike pangakontodelt suuri rahasummasid mistõttu ei jäänud võlgnikule isegi toiduraha. Täitur on saanud justiitsministrilt distsiplinaarkaristusi aga tegutseb edasi selles valdkonnas.
    Lisaks täituri ebaseadusliku tegevusele tegi ka tööandja töötasust kinnipidamist sest ei tehtud kindlaks vara arestimise aktide väljasaatmist kellele ja kuhu.

    NB! kui töötaja pangakontol on samaväärne vara arest siis tööandja ei tee mingeid töötaja vara arestimist. Polegi vaja täituriga kirjavahetust pidada – see on võlasuhte kolmanda osapoole vankumatu õigus.

  • Kaire. |

    Kummaline, esimeses postituses väidad kategooriliselt, et tööandja on võlasuhtes kõrvaline isik ja tema asi pole toppida oma nina töötaja asjadesse. Teises postituses kirjutad aga täiesti vastupidiselt, et see kõrvaline isik peab töötajalt välja uurima väga isiklikku infot tema pangakonto arestide kohta ning postituse lõpus saab sellest kõrvalisest isikust juba võlasuhte kolmas osapool ehk lausa asjaosaline. Ole ikka järjekindel.

    Sulle teadmiseks, et täituril on õigus arestida samaaegselt kõik võlgniku sissetulekuallikad ja varad, välja arvatud konkreetsed seaduses nimetatud asjad, mida ei või arestida. Töötasu ja pangakonto üheaegne arestimine on täiesti seaduslik, kuna panka võivad laekuda ka muud sissetulekud peale töötasu ja töötasu võidakse välja maksta ka sularahas. Lisaks, kui töötajal on mitu täitemenetlust ja kuna arestimisakte täidetakse nende laekumise järjekorras, siis on täiesti tavaline, et pangas peetakse võlga kinni ühe ja töökohas hoopis teise arestimisakti alusel.

    Seega väide nagu ei oleks tööandja kohustatud arestimisakti täitma, kui samaaegselt on arestitud ka töötaja pangakonto, ei vasta tõele.

  • ylle |

    ei ole nõus Kaire arvamusega nagu täituril oles mingi piiramatu õigus KÕIKE varasid arestida!
    alati tuleb võlglasega konsulteerida ja kokku leppida mis on õige arest ja mis on korduv või juba tasutud, vastasel juhul tekib võlgnikul segadus või ta peab hakkama liigselt arestitud töötasu tagasi nõudma

  • Kaire. |

    Esiteks, ma ei kirjutanud, et täituril on piiramatu õigus varasid arestida vaid et seda võib teha ainult seaduses nimetatud ulatuses.

    Teiseks, mida head sa töötajale teed sellega, et arestimisakti ei täida? Kui sina kannad panka kogu töötasu, siis pank peab kinni lihtsalt suurema summa ja kokkuvõttes jääb töötajale kätte ikka vaid arestimisele mittekuuluv osa. Summa summaarumis teeb see sama välja, kui kinnipidamisi teostaksid korraga nii tööandja kui pank mõlemad. Välja arvatud muidugi juhul, kui töötasu makstakse sularahas. Aga sel juhul ei saa akti mittetäitmise põhjenduseks tuua seda, et pank on ka arestitud, sest sinna ju midagi ei laeku.

    Seega, sa võid minuga mitte nõustuda, kuid arestimisakti mittetäitmine on kokkuvõttes vaid rumala jonni ajamine.

  • Anne |

    Tänan vastamast.
    Käitusin nii – ülalpeetavate arvu arvestada ainult sel juhul, kui on saanud kohtutäiturilt vastava teate, et arvestada ülalpeetavaid.
    Kui sellist teadet kohtutäitur ei ole esitanud, tööandja ülalpeetavaid ei arvesta.

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.