Tööinspektsiooni juristi infotelefonis on tööandjad korduvalt esitanud küsimuse riigipühale langeva valveaja tasustamise kohta.

Vastab Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa:

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 48 lõikest 1 leiame nii valveaja mõiste kui ka selle eest makstava tasu miinimummäära. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Valveaeg ei ole tööaeg ega puhkeaeg.

Valveaja rakendamisel peab tööandja töötajale tagama igapäevase ja iganädalase puhkeaja. Valveajal peab töötaja olema tööandjale kättesaadav ja vajadusel asuma täitma tööülesandeid. Hetkest, kui töötaja asub täitma tööülesandeid, hakkab kulgema tööaeg.

Valveaja eest peab tööandja maksma töötajale tasu, mis ei või olla väiksem osundatud sättes kehtestatud määrast. Valveaja eest makstavat tasu ei loeta töötasuks TLS § 5 lg 1 punkti 5 tähenduses, sest tegemist ei ole töö eest makstava tasuga.

TLS § 45 lõiked 2 ja 3 sätestavad riigipühal tehtava töö hüvitamist. Antud sätte lõike 2 järgi maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu, kui tööaeg langeb riigipühale. Kuna valveaeg ei ole tööaeg ja selle eest makstava tasu puhul ei ole tegemist töötasuga, siis ei pea tööandja riigipühale langeva valveaja eest töötajale maksma 2-kordset töötasu ega hüvitama seda täiendava vaba aja andmisega. Tööandjal ei ole keelatud töötajale soodsama põhimõtte kohaldamine võrreldes seaduses sätestatuga.