Lugeja küsib:
Millised on töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel töölepingu seaduses (edaspidi TLS) sätestatud eeldused ja praktika.
Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa:
TLS § 79 tuleneb, et pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Pole oluline, kes algatab, kas töötaja või tööandja, töölepingu lõpetamise poolte kokkuleppel. Tähtis on asjaolu, et mõlemad töölepingu pooled oleksid nõus lepingu lõpetamisega kokkuleppel. Kokkulepe ei pea olema vormistatud kirjalikult. Siinjuures ei oma õiguslikku tähendust põhjus, miks pooled otsustasid töölepingu lõpetada kokkuleppel ning millistel tingimustel see toimub.
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja maksab töölepingu lõpetamisel kokkuleppel töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Seadus hüvitise maksmist töölepingu lõpetamisel kõnesoleval alusel ette ei näe, kuid selle maksmine ei ole keelatud. Võidakse kokku leppida ka selles, et töötaja kohustub hüvitama tema süül tööandjale tekitatud näiteks kahju kahe kuu jooksul arvates töölepingu lõpetamisest.
Praktikas ülalmärgitud eeldusi töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel alati ei järgita. Mõnikord tööandjad lõpetavad töötajaga töölepingu poolte kokkuleppel ilma, et selles oleks töötajaga kokku lepitud. Aeg-ajalt töötajad kurdavad, et tööandja on neid survestanud ja nõudnud allkirja kokkuleppele töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 alusel.
Tööinspektor-juristi vastuvõtul nõustatud töötajate esitatud küsimuste analüüs kinnitab, et tööandjad tihtipeale lõpetavad töötajaga töölepingu poolte kokkuleppel eirates asjaolu, et töötaja esitas ülesütlemisavalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks (TLS § 85 lg.1). Siinkohal on õigustatud küsimus, kas töötajal on võimalik vaidlustada töövaidlusorganis (töövaidluskomisjonis või kohtus) töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel. Seda juhul, kui esinevad eelnimetatud asjaolud mis seisnevad ühe lepingu poole vaba tahet eiramises või ei arvestata sellega üldse. Vastus on jaatav. Õiguslikuks aluseks seejuures on tsiviilseadustiku üldosa seaduse tühise tehingu sätted, § 84 lg 1 (tehingu tühisus) ja 87 (seadusega vastuolus olev tehing).
