Küsimus: kas töölepingu lõpetamisel § 79 alusel on tööandjal õigus nõuda töötajalt mingit hüvitist, näiteks töötaja asendamise eest?
Vastab tööinspektsioon nõustamisjurist Kaire Saarep:
Töösuhte lõpetamine poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 79 alusel eeldab nii tööandja kui töötaja nõusolekut. Üks pool võib teisele poolele alati teha ettepaneku töölepingu seaduse § 79 alusel töösuhte lõpetamiseks, kuid teine pool ei pea ettepanekuga nõustuma. Seega igal juhul on tarvis mõlema poole soovi ja tahet töösuhte poolte kokkuleppel lõpetamiseks.
Töötajalt hüvitise nõudmine on oma olemuselt kahju hüvitamine, mistõttu tuleks esmalt täpsustada, kas tööandja on kahju hüvitamise nõudmisel tuginenud üldistele alustele – töölepingu seaduse § 72 ja § 74. Töötajalt saab nõuda kahju, kui ta on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. Töötaja peab olema kahju tekkimises süüdi ning seejärel tuvastatakse rikkumise aste (kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest) ja kahju suurus. Töölepingu seaduse § 74 lg 1 järgi vastutab töötaja täielikult ainult tahtliku rikkumise korral, hooletuse puhul on töötaja vastutus üldjuhul piiratud.
Näiteks võib kahju tekkida olukorras, kus töötaja ütleb töösuhte üles omal soovil töölepingu seaduse § 85 lg 1 alusel, kuid jätab 30 kalendripäevase etteteatamistähtaja järgimata. Sellisel juhul on töötaja eksinud töölepingu seaduse § 98 lg 1 vastu, mille kohaselt peab töötaja omal soovil lahkumisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Tööandja võib seoses vähem ette teatatud ajaga tekkida kahju, mida ta nõuab töötajalt.
Kui tööandja on kindlaks teinud, et töötaja rikkus oma kohustusi ning seetõttu tekkis kahju ning seejärel kahju suuruse, siis esitab tööandja töötajale kahju hüvitise nõude. See tähendab, et tööandja teeb töötajale kirjaliku ettepaneku kahju suuruse osas. Kui töötaja on nõus sellega, siis annab ta kirjaliku nõusoleku kahju mahaarvamiseks tema töötasust. Kui töötaja leiab, et kahju pole tekkinud, ta ei ole süüdi või nõutav summa ei vasta tema süüastmele, siis võib töötaja keelduda kirjaliku nõusoleku andmisest. Töölepingu seaduse § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada üksnes töötaja kirjaliku nõusoleku alusel. Seega kui töötaja kirjalikku nõusolekut töötasust tasaarvestamiseks ei anna, siis ei saa tööandja seda ka teha. Kui tööandja seda siiski teeb, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu nõudega.
Kui töötaja kirjalikku nõusolekut ei anna, kuid tööandja leiab, et töötaja on kahju siiski tekitanud, siis on tööandjal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole ja nõuda kahju hüvitamist. Töövaidluskomisjonis peab tööandja suutma tõendada kahju tekkimist, töötaja süüd ning tema süüastet.
