Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määrus nr 144 “Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” § 2 kohaselt jagatakse bioloogilised ohutegurid ohurühmadesse.
Ohurühmasid on kokku neli:
- 1. ohurühma ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist, siia kuuluvad näiteks mesilasemürk, aga ka taimede eritatavad mürgid, maomürk jne;
- 2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Siia hulka kuuluvad näiteks legionelloos ehk leegionärihaigus ja puukborrelioos. COVID-19 põhjustab uus koroonaviirus, mille ametlik nimi on täna SARS-CoV-2 (severe acute respiratory syndrome coronavirus 2), kuulub sellesse ohurühma
- 3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Siia ohurühma kuuluvad näiteks hepatiit ehk kollatõbi ja kopsupõletik;
NB! Alates 24.11.2020 kuulub COVID-19, ametliku nimega SARS-CoV-2 (severe acute respiratory syndrome coronavirus 2) kolmandasse ohurühma. - 4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad. Siia ohurühma kuulub näiteks ebola-viirus.
Tööandja kohustused bioloogilise ohuteguri osas koroonaviiruse kontekstis
Kõikide tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.
Kuna enamusel töödel puutub töötaja kokku teiste inimestega siis kokkupuude bioloogilise ohuteguriga on sel puhul alati olemas. Kui siiani kokkupuude kliendi või kaastöötajaga ei nõudnud eriliste meetmete tarvitusele võtmist ning riskihinne oli seega madal, siis täna on olukord muutunud, mis tähendab, et on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele. Nii tuleb olemasolevad riskihinnangud üle vaadata ning võtta kasutusele vajalikud meetmed terviseriski vähendamiseks. See, millised on konkreetses töökeskkonnas vajalikud abinõud, on iga tööandja otsustada, sest tema tunneb oma ettevõtte tööd ja töökeskkonda kõige paremini. Riskianalüüsi olulisust rõhutatakse sellepärast, et ei ole võimalik leida häid lahendusi, kui ei ole selge, milles probleem täpselt seisneb. Kui on mõte riskianalüüs läbi viia ja tundub suure ülesandena, siis selle hõlbustamiseks selgitatakse allpool, millele bioloogiliste ohutegurite puhul peaks tähelepanu pöörama.
Tööandja peab läbi mõtlema
- Nakatumisohu laad – kuidas töötaja võib viirusega kokku puutuda. Teadaolevalt levib viirus piisknakkusena ning lisaks püsib elujõulisena ka erinevatel pindadel kuni 72 tundi. See tähendab, et ka erinevaid pindu katsudes võib töötaja endale viiruse kätega tõsta ninna, silma, suu juurde. Tegemist on hingamisteid ohustava viirusega ja nakatumine toimub läbi hingamisteede.
- Nakatumisohu kestuse – kui suure osa oma tööajast töötaja ohuteguriga kokku puutub. Kas töötaja puutub klientidega kokku kaheksa tundi päevas või mõned tunnid?
- Nakatumisohu suurus otsustatakse võtte arvesse nakatumisohu laadi ja kestust. Mida pikemalt ja tihedamalt peab töötaja klientidega kokku puutuma seda suurem tuleb riskihinnang. Riski hindamiseks kasutatakse sama maatriksit, mis riskianalüüsis olemas on. Tasub silmas pidada, et koroonaviirust peetakse praegu väga nakkavaks. Lisaks tuleb riskide hindamisel kindlasti arvesse võtta ohustatud töötajate gruppi-hetkel.
Vastavalt riski hinnangule tuleb võtta kasutusele meetmed ohuteguri mõju vältimiseks või vähendamiseks.
Meetmeteks võivad olla näiteks:
- viia töötajate arv ohutegurite mõjupiirkonnas võimalikult väikeseks – ehk korraldada töö selliselt, et kolleegidega/klientidega puutuks kokku võimalikult vähe töötajaid. Selleks, et töötajad puutuksid võimalikult vähe klientidega kokku võib näiteks korraldada nõustamine mitte kokkusaamistel, vaid teha seda telefoni või skype teel, korraldada pakkide üleandmine selliselt, et kuller ei peaks kliendiga vahetult kokku puutuma;
- hea praktika kontaktide vähendamisel on ka samade inimeste hoidmine ühes vahetuses – kui varasemalt liikusid töötajad vahetuste vahel ja seetõttu puutusid kokku rohkemate kolleegidega, siis nüüd on vahetuses kindlad inimesed;
- meetmete rakendamise alla kuulub ka abinõu, kus tööruumi (kauplusesse, teenindussaali) pääseb piiratud arv kliente ning nende liikumisteed ja lubatud seismise kohad on märgistatud – inimesed suunatakse hoidma distantsi;
- korraldada nakkusohtlike materjalide käitlemine (nt kasutatud tasurätikute) koristamine nii, et vältida bioloogiliste ohutegurite pääsu töökeskkonda või hoida nende esinemine töökeskkonnas võimalikult madalal tasemel. Koristaja võtab prügi prügikastist välja koos prügikotiga, mitte ei võta asju sh nakkusohtlikke prügikotist välja;
- vaadata üle koristustegevused, kas need on piisavad ka praeguses olukorras. Mõelge läbi, kui tihi on vajalik koristada ja pindu desinfitseerida. Kes koristab, vajadusel rääkige töötajatega läbi, kui koristamine ei ole nende tavapärane tööülesanne. Soetage koristamiseks ühekordsed kindad, et koristaja ei puutuks koristades nakkusega kokku;
- tööandjal on kohustus jälgida, et töötajad teeksid tööd õigesti. Nüüd tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, kas töötajad järgivad hügieeninõudeid st pesevad ja desinfitseerivad käsi;
- on veel üks meede, mis on toodud BOT määruses ja mis paljudel juhtudel aitab vältida nakkushaigustesse haigestumist. Selleks on vaktsineerimise võimaluse tagamine töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. Ehk tööandja peab korraldama vajadusel töötajate vaktsineerimise, kui see võimalik on. Seda, millistele töötajatele peab tööandja vaktsineerimise võimaldama, on võimalik arutada koos töötervishoiuarstiga. Kahjuks aga praeguse pandeemia olukorras ei ole veel tõhusat vaktsiini välja töötatud;
- võtta kasutusele ühiskaitsemeetmed või isikukaitsevahendid, kui kokkupuudet bioloogilise ohuteguriga ei ole muul viisil võimalik vältida. Kaitsemeetme kasutuselevõtmisel tuleb eelistada ühiskaitsemeetmeid ja -vahendeid isikukaitsevahendite kasutamisele. Näiteks eelistada kliendi ja klienditeenindaja vahele klaasseinte paigaldamist ja klientide arvu vähendamist ning vahemaade suurendamist maskide kasutamisele. Maskide kasutamise miinuseks klienditeeninduses on see, et suu ees olev mask raskendab suhtlemist, samas klaas aga suhtlemist nii palju ei sega;
- tegevuskava – mõelge läbi tegevused juhuks, kui selgub, et töötaja või klient on viirusekandja (haigestunud). Mõelge läbi kellele tuleb info kindlasti edastada. Näiteks personalijuhile või -spetsialistile, kes omakorda teavitab haigestunud töötajaga (kliendiga) kokku puutunud töötajaid ning lepitakse vajadusel kokku, milliseid ülesandeid töötaja saab teha kodutööna karantiinis viibides. Samuti kuidas toimub vajadusel ruumide desinfitseerimine. Hea oleks ettevõtted ja nende kontaktid enne välja otsida, et siis kui teenust vaja peaks minema ei pea enam hakkama turu-uuringuid tegema.
Määruses on ühe meetmena toodud bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud piirkondade töökeskkonnas, hoiatusmärgi “Bioloogiline oht” paigaldamine. See meede on jätkuvalt vajalik ja asjakohane, kuid täiendavat märgistust koroonaviiruse tõttu lisada ei ole vajalik, sest selliselt juhul tuleks kõik sissepääsud, mistahes kohad ära märgistada. Kuna täna võib viirusega kokku puutuda igal pool ning nakatumisohust teavitatakse inimesi kasutades kõiki võimalikke teavituskanaleid, siis näiteks kaupluse uksele ohumärguande lisamine, ei teeniks eesmärki ega aitaks ohtu vähendada.
Määruses on tööandja kohustusena toodud ka kohustus mõõta bioloogiliste ohutegurite sisaldust töökeskkonna õhus, kui see on vajalik ja tehniliselt võimalik. Selle nõude puhul on silmas peetud pigem hallitusseente eoste mõõdistamisi, kuid koroonaviiruse kontekstis ei ole see tehniliselt võimalik ega ka vajalik.
Määruses toodud kohustusega määrata kindlaks tegevuskava bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks, on mõeldud pigem olukorda kus näiteks laboris toimunud õnnetuse tõttu on käideldav materjal sattunud keskkonda. Siin ei ole õnnetusena mõeldud töötaja võimalikku viirusesse nakatumist tööl.
Töötajate juhendamine ja väljaõpe
Töötaja peab olema teadlik kõigest sellest, mis puudutab töökeskkonna terviseriske, ettevaatusabinõusid bioloogiliste ohutegurite mõjust hoidumiseks, hügieeninõudeid, isikukaitsevahendite kasutamist, ohuolukorra vältimist ja tegutsemist õnnetusohu korral. See tähendab, et pärast riskianalüüsi korraldamist või uuendamist ning uute meetmete kasutuselevõtmist tuleb nendest ka töötajaid teavitada. Kui töötajad ei tea, miks mingid meetmed on kasutusele võetud või miks tööandja on uued reeglid kehtestanud, siis tekitab see arusaamatusi. Ka kiirel ja segasel ajal tuleb leida see aeg, et töötajatega suhelda ning neile selgitada, miks reeglid on kehtestatud ning miks nende täitmine on oluline.
Lisaks tuleb ka jälgida, et töötajad reegleid täidaksid – nii uusi kui ka vanu – ning vajadusel reageerida st anda töötajale teada, mida ta valesti tegi ning milline on õige käitumine.
Koostöö
Koostööd ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna loomisel ja hoidmisel on võimatu ülehinnata. Seda eriti praegu, kui olukord on uus kõikide jaoks ning teadmisi olukorral lahendamiseks napib, sest samalaadses olukorras me olnud ei ole. Probleemid, mis praegusel ajal seoses koroonaviirusega tööinspektsiooni jõuavad on enamasti seotud sellega, et tööandja ei ole töötajatele selgitanud, milliseid meetmeid ta kasutusele on võtnud või kavatseb võtta ning kuidas need töötaja tervist kaitsevad. Teine pool probleemist on see, et tööandja ei kuula töötajate muresid ning ei võta nende hirme tõsiselt. Ehk – tööandjad palun kuulake oma töötajad ning töötajad palun esitage oma ettepanekud töö ohutumaks korraldamiseks tööandjale.
Mida teha kokkupuute ning nakkuskahtluse korral
- COVID-19 on viirusnakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktist nakkusohtliku inimesega.
- COVID-19 leviku risk on kõrgem kinnistes, rohkelt rahvastatud ja halvasti ventileeritud ruumides.
Töötaja puutus kokku nakkuskahtlusega inimesega
- COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et nakkuskahtlusega inimesega lähikontaktis olnud töötaja informeeriks sellest tööandjat.
- COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et peale testitulemuste teadasaamist informeeriks töötaja testi tulemustest tööandjat. Oluline on informeerida ka negatiivsest testitulemusest, et kolleegid ei peaks rohkem muretsema.
- COVID-19 haigestunuga lähikontaktis olnud töötajad saadetakse eneseisolatsiooni. Sellisel juhul tuleb töötajal pöörduda oma perearsti poole, kes väljastab töövõimetuslehe.
- Kui töötajad olid lähikontaktsed töötajaga, kes oli lähikontaktis võimaliku haigega või juba positiivse tulemuse saanud isikuga peab tööandja hindama riske ja võtma seejärel tarvitusele vajalikud abinõud (näiteks pindade desinfitseerimine, töö korraldamine selliselt, et töötajad saaksid hoida distantsi, lõunapauside hajutamine, kaugtöö tegemine, isikukaitsevahendite kasutamine).
- Terviseameti juhis lähikontaktsetele.
