On tõsi, et kutsehaigestumine ähvardab peamiselt suure füüsilise koormusega, korduvate liigutuste ja ülekoormust põhjustavate sundasendite profiiliga töötajaid. Seega ei pruugi füsioloogiliste ohuteguritega mitte kokku puutuvate töökeskkondade puhul oodata, et kutsehaigestumise teema võib tegelikult aktuaalseks muutuda peaaegu igas töökohas. Nimelt võib kutsehaigestumine olla põhjustatud väga erinevatest teguritest, sealhulgas olla respiratoorse iseloomuga (näiteks allergia, astma, kasvajatega seotud), nakkusliku või parasitoosse iseloomuga või olla kantud psühhosotsiaalsetest ohuteguritest (näiteks stressihäired). Samuti päädib töötaja kutsehaigestumine sageli tööandja vastu kahju hüvitamise nõude esitamisega.

Seega on igal tööandjal mõistlik kutsehaigestumisega seotud teemasid teadvustada. Kutsehaiguste ennetamise aluseks ja garantiiks on põhimõte “kodu olgu korras” ehk töötervishoiu- ja -ohutuse alased nõuded peavad olema järjepidevalt täidetud. Mida teha aga siis, kui töötajal on kutsehaigus juba tuvastatud või veelgi enam, postkasti saabub kahju hüvitamise nõue?

Olulised sammud tuleb teha juba enne kahjunõude saamist

Kutsehaigestumise kohta töötervishoiuarstilt teatise saamine toob kaasa kaks menetlust kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks: alati tööandja uurimise ning enamasti ka tööinspektsiooni uurimise. Uurimised kulgevad tavaliselt paralleelselt, seejuures küsib tööinspektsioon tööandjalt asjakohast informatsiooni (näiteks riskianalüüside, juhendamiste, tervisekontrolli korralduse jm kohta) ning võtab oma järelduste tegemisel muuhulgas arvesse tööandja poolt uurimise käigus esitatud andmeid. Tööandja peab silmas pidama, et temapoolse uurimise täiendavaks eesmärgiks on ka samalaadsete juhtumite kordumise vältimine ja vajalike abinõude rakendamine.