BLRT Grupp on Eesti suuremaid tööstusettevõtteid. Miljarditesse ulatuv käive on viimasel viiel aastal järjepanu kasvanud. BLTR Grupi 64 tütarfirmas töötab kokku ligi 4000 inimest. Pooled tütarfirmad asuvad Eestis ja töötajaid on neis 1700 ringis. Niisuguses Eesti mõistes hiigelfirmas töötab töökeskkonnatalituse juhatajana Mati Listra, 61-aastane sportliku välimusega spetsialist.
 
Möödunud suvel levis ärimaailmas vägev uudis, et Koplis ja Klaipedas jõudsalt laienenud laevatehas BLRT Grupp ostis Läänemere suurima kuivdokiga Soome laevaremonditehase Naantalis asuva Turku Repair Yard Ltd, mis tegi firmast piirkonna ühe suurema laevaremontija.

Balti Laevaremonditehase Grupi juhatuse esimehe Fjodor Bermani sõnul tõstis Soome tehase aktsiate ost BLRT maailma laevaremontijate kõrgliigasse. Suurfirma oma ajalehe Teataja aasta viimases numbris rõhutas juhatuse esimees Fjodor Berman, et 2007. aasta saab ta kokku võtta märksõnaga "laienemine", nii geograafilises kui ka valdkonnapõhises mõttes. Kurvastavana märkis ta aga kvalifitseeritud personali puudumist. Firma kasvuks ei ole vaja mitte niivõrd raha kuivõrd eelkõige kvalifitseeritud insenere, konstruktoreid, juhte ja teisi spetsialiste.
 
Suurfirmas on töökeskkonnatalitus

Töökeskkonnatalitus hoolitseb töötervishoiu ja -ohutuse eest, kontrollides ja juhtides töökeskkonda puudutavate seaduste ja määruste nõuete täitmist ja järgimist tütarfirmades, teeb koostööd allfirmade juhtide ja spetsialistide ning töökeskkonnanõukogudega töökeskkonna parandamiseks ja ohutuse tagamiseks, aitab uurida raskete tagajärgedega tööõnnetusi, auditeerib riskianalüüse ja riskide maandamise tegevuskavasid ning korraldab selle tegevuse sisekontrolli.

Töökeskkonna tähtsust kinnitab tõik, et vastav talitus allub otse haldusdirektorile. Töökeskkonnatalituse tööjuhendi on kinnitanud juhatuse esimees, peadirektori asetäitja ning kaks direktorit, kellest üks oli tehniline juht. Kord kvartalis on koos tütarettevõtete juhid ja tippspetsialistid ning üks juhatuse liige, samuti tehnilise kontrolli osakonna juhataja ja töökeskkonnatalituse juht. Nende nõupidamiste, nn kvaliteedipäevade üks pool käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse probleeme.

Prale Mati Listra on töökeskkonnatalituses veel üks peaspetsialist. Töökeskkonnanõukogu, kuhu kuulub neli inimest tööandja ja töötajate poolelt, juhib teist aastat tehnilise kontrolli osakonna peaspetsialist Rudolf Võrk, keda Mati Listra iseloomustas kui üht tarka, erudeeritud, elukogenud ja tõsist meest.
 
Tütarfirmadel on 12 töökeskkonnanõukogu

Palusin Mati Listral tutvustada mõne tütarettevõtte töökeskkonnanõukogu mullust tegevust.

Näiteks BLRT Toorikus vahetati riskide vähendamiseks töökeskkonnas metallipuhastusliini rulltee liikuvate kettide metallkatted, remonditi metallipuhastusliini katus, remonditi tõmbeventilatsiooni süsteem ja vahetati õhupuhastusfiltrid, remonditi põrandad ja tsehhi duširuumid ning pesti puhtaks metallipuhastusliini aknad.

BLRT Marketexis remonditi 5. tsehhis kapitaalselt hügieeni- ja olmeruumid, renoveeriti ventilatsioonisüsteem ja vahetati välja valgustus. 1. tsehhis paigaldati uus gaasiküttesüsteem ja vahetati valgustus. Tsehhides, kus töötajad aeg-ajalt töötavad väljas, paigaldati riietusruumidesse riiete kuivatamiseks kuivatid. Keevitajate töö kvaliteedi parandamiseks ja töötingimuste paremaks muutmiseks hakati kasutusele võtma uut tüüpi keevitusmaske.

BLRT Rekatos paigaldati tsehhis gaasiküte, parandati tõmbeventilatsiooni süsteemi sanitaarsõlmedes ja riietusruumides. Tõmbetuulega võitlemiseks vahetati välja väravad.

Refondas viidi läbi töökeskkonna riskianalüüs ja koostati riskide vähendamise tegevuskava Tartu, Pärnu, Türi ja Võru filiaalides. Kasutusele võeti töötingimuste parandamiseks ja tehnoloogiliste protsesside kaasajastamiseks uusi seadmeid (ekskavaator, press-käärid, konsoolkraanad, autokaalud jne). Vanametalli käitlemise põhiplatsi töötajatele ehitati uus tööriiete kuivatusruum, mis varustati tänapäevase sisseseadega.

Need on vaid mõned näited, mida tütarfirmades on tehtud töökeskkonna parandamiseks. Ja kõigi nende tegevuste taga on suured, miljonitesse ulatuvad investeeringud, mida tööandja ja tööjuhid on vajalikuks pidanud.
 
Ajaloolised tootmishooned

95-aastase laevaremonditehase uhkuseks on ajaloolised tootmishooned. Samas vajavad need aga kaasaegsete töötingimuste tagamiseks muuhulgas soojustamist, korralikku ventilatsiooni ja nõuetele vastavaid olmeblokke. Vanad tootmishooned, mis on amortiseerunud ega ole ajaloolise väärtusega, tuleb lammutada.
 
Eripäraks kõrgustes töötamine

Mati Listra näitab kahte fotot kuivlastilaevade ehitamisest. Varasemal, mõni aeg tagasi tehtud pildil on näha puust tehtud tellingud, hilisemal pildil aga alumiiniumist valmistaud kaasaegsed tellingud, mis on monteeritavad ja uuesti kasutatavad. Uued tellingud saab korralikult kinnitada ja ankurdada, parem ja ohutum on nendel liikumine ja ligipääsetavus vahetule tööpaigale. See oli tööohutuse tagamisel väga suur samm edasi. Kõrgustest kukkumine, millega puutume tavaliselt kokku ehitustel, on ka laevaehitajate tõsine ja igapäevast tähelepanu vääriv probleem. Mehed töötavad laevade juures kuni kümne meetri kõrgusel, all on aga betoonpõrand. Suur samm edasi on ka see, et laevu ehitatakse nüüd katuse all, kus mereäärne ilmastik oma tuulte ja vihmadega ei pääse töötajaid kimbutama.

Mati Listra annab endale aru, et töökeskkonna areng nõuab lisaks rahale ka aega, et kiiresti tasa teha mahajäämus just füüsilise keskkonna suhtes. Alati näeb kogenud silm rohkem vajakajäämisi, kui on võimalusi olukorra parandamiseks. Tasapisi ja kaalukalt asju edendades on muudatused siiski võimalikud.
 
Töökeskkond kontrolli alla

Kui Mati Listra 2003. aasta suvel töökeskkonnatalituse juhatajana tööle võeti, hakkas ta algul tegelema tütarettevõtete töötervishoiu ja -ohutuse korralduse kaardistamisega. Kõigepealt oli vaja saada ülevaade hetke olukorrast ja selle alusel seada plaanid prioriteetsete küsimuste lahendamiseks. Selgitati, kas kõikides tütarettevõtetes on valitud töökeskkonnavolinikud, määratud töötajad esmaabi andmiseks, kas on moodustatud töökeskkonnanõukogud ja viidud läbi vastavate isikute koolitamine. Olulise osa töökeskkonnatalituse tehtud auditist moodustas tütarettevõtete töökeskkonna sisekontrolli korralduse, riskianalüüsi ja kirjaliku tegevuskava hindamine. Vaatluse all oli ka tööinspektorite ettekirjutuste tähtajaline ja nõuetekohane täitmine.

Nüüd on Mati Listra juba pikemat aega saanud tähelepanu pöörata töökeskkonna ja igapäevase töötamise ohutumaks muutmisele. Laevaehitajate ja -remontijate üheks tõsiseks probleemiks on töö kõrgustes ja raskuste teisaldamine. Mati Listra peab väga vajalikuks Tööinspektsiooni 2007. aastal korraldatud raskuste käsitsi teisaldamise info- ja järelevalvekampaaniat, mis juhtis tähelepanu tähtsatele probleemidele, mida muidu ei kiputa suurt tähele panema.

Laevaehitajail, laevaremontijatel ja metallkonstruktsioonide valmistajatel on abiks palju tõstevahendeid, mille vastavust nõuetele tuleb regulaarselt kontrollida. Nendega töötajad vajavad koolitust ja korralikku väljaõpet. Niisuguste metallitöödega tegelejate jaoks on lausa esmatähtis, millised on töökohas olmetingimused: sanitaarsõlmed, riiete hoidmise ja kuivatamise kohad, pesemisvõimalused jms.

Palju tähelepanu pööratakse töökohtade valgustuse, müra ja gaaside kontsentratsiooni mõõtmisele. Seda tööd teeb loomulikult akrediteeritud firma. Meele teeb mõruks teadmine, et nii mõnigi töötaja ei taha isikukaitsevahendit kasutada, kuigi see aitab just tema enda tervist hoida. Leitakse, et need on ebamugavad, segavad töötamast, kuid ei mõelda sellele, et kahjustatud kuulmine või vilets silmanägemine ei taastu. Oma tervise muutusi ei osata tähele panna ja hinnata.

Muret teeb ka töötajate tellingutel ronimine ja redeli kasutamine – just noored töötajad arvavad, et nendega ei juhtu õnnetust.

Aastateks 2007–2008 on grupis koostatud riskide maandamise tegevuskava, mille täitmist auditeeritakse regulaarselt.

Mati Listra lähtub enda sõnul põhimõttest, et nende eesmärk ei ole kindlapeale karistada neid, kes on midagi töökeskkonna ohutuses tegemata jätnud, vaid pigem leida (ühiselt) nõrgad kohad, mis võivad tööõnnetusi põhjustada.
 
Tööohutus olgu ka töötaja südamel

Mati Listra on seisukohal, et töötaja peab ka ise vastutama enda ja oma töökaaslaste ohutuse eest. Praegu on mitmedki töötegijad selles hooletud. Näiteks tema ajal grupis juhtunud ainukese töösurma põhjustas töötaja jäme ohutusnõuete rikkumine.

Aastas registreeritakse grupis töötajatega kümmekond tööõnnetust, mis töötajate suurt arvu ja tegevusala (metallitööstus on kõrge riskiastmega!) arvestades ei ole just suur hulk. Samas on iga tööõnnetus liiast, leiab Mati Listra. Talle meeldib soomlaste hoiak, et tööohutus peab olema tööandjate, töötajate ja tööinspektorite ühine mure.
Mati Listra on käinud mitmel korral Soomes kolleegide kogemustega tutvumas, viimati möödunud aasta sügisel Turu laevatehases ja täiskasvanute koolituskeskuses. Turu tehases ei käinud ta ainult kuulamas, vaid tegi ka ettekande töökeskkonna seisundist oma grupis.

Soome kogemustest vääriks tema meelest Eestiski juurutamist tööohutuskaart, mille saamiseks tuleb läbi teha esmase tööohutuse koolitusprogramm. Niisugune koolitus on naaberriigis laialt levinud ja selle koolituse on saanud tänaseks mõne aastaga juba rohkem kui 400 000 töötajat. Kursusel käis ka Mati Listra, kes jäi igati rahule.

Täpsuse huvides tasub lisada, et Mati Listra ei ole ainult Soome-usku, nagu öeldakse. Möödunud aastal tegi ta läbi Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonnaspetsialisti akadeemilise koolituse. Koolitamist ehk teisisõnu enesearendamist peab ta väga oluliseks, sest elu muutub kiiresti ja oht loorberitele puhkama jääda on suur.
Mati Listra puhul ei saa mööda faktist, et aastatel 2001–2003 oli ta Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonis tööinspektor.
 
Kiviraidurist tööinspektoriks

"Selline elupööre tuli ehk saatuse tahtel, sest tegelikult kavatsesin hakata tegelema ettevõtlusega – töötasin siis kiviraidurina. Nägin aga, et töökaaslaste arusaam äriplaanist, töökultuurist ja töödistsipliinist oli vildak ja nii see mõte pooleli jäi. Sattusin juhuslikult lugema kuulutust, et otsitakse tööinspektorit. Nõudeks oli mereharidus, mis minule klappis – olin töötanud Tallinnas Kalatööstuslikus Merekoolis (selle lõpetasin 1967. aastal laevajõuseadmete mehaanikuna) insenerina ja Hiiu Kaluris mehaanikuna.

Head suhted tööinspektsiooniga on püsinud tänaseni. Toonased kolleegid väärivad lugupidamist, nimetaksin neist mõned: Sirje Vaikla, Endel Laurik, Jaan Kiviall, Eve Hinno, Lembit Saar, Jüri Veisberg, Zinaida Demenstein, Ao Riips … Igaühel oli mõni järgimist vajav ja minu jaoks oluline iseloomujoon. Meil oli arusaam tööinspektori rollist. Tööinspektor peaks olema rohkem nõustaja ja probleemide tuvastaja. Ainuüksi karistamisega kaugele ei jõua, see tekitab trotsi ja pigem mõjub negatiivselt. Kui varem ehk mõni tööandja ei pidanud tööohutust teab mis oluliseks, siis nüüd on sellist suhtumist palju vähem. Mõistetakse, et töötajat tuleb hoida, sest just tema loob lisaväärtust," selgitab Mati Listra.

Siinkohal toob intervjueeritav näite oma elust. Ükskord autoga Nõmmele koju kiirustades ületas ta lubatud kiirust ja muidugi oli liiklusinspektor kohe platsis. Oma rikkumise tunnistamise ja selgituse peale, et oli kiire koju, ütles inspektor, et teeb suulise hoiatuse, kui enam sarnast rikkumist ei juhtu. Ja ei olegi juhtunud, kinnitab Mati Listra. Sõnapidaja, nagu ta on.

"Kaks ja pool aastat tööinspektorina andis palju teadmisi, näiteks seadustest, aga ka oskust töötada inimestega konfliktsituatsioonis. Pingeid aitas maandada teadmine, et mõlema poole eesmärk on ju sama: töötada ja tegutseda ohutult," räägib Mati Listra.