Vaatamata headele töötingimustele pole õmblustööstuses sundasendite tõttu kutsehaigused täiesti välistatud, aga nende riski saab vähendada, järgides töötervishoiuarsti soovitusi.

“Minu koormus on hüplik: mõned tööpäevad võivad olla pikad, aga seejärel ei õmble ma paar päeva midagi. Töötempo oleneb palju hooajast, kevad on kõige kiirem aeg,” sõnab Tartus tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja Inga Tagel (43), kes on olnud õmbleja juba pea 25 aastat. Töötegemiseks on tal eraldi ruumid, mille ta on oma vajadustest lähtuvalt sisse seadnud.

Suures tööstusettevõttes pole Inga küll kunagi töötanud, ent temagi nimetab, et peamiseks tervist räsivaks probleemiks on kujunenud õmblustööga kaasnev sundasend ja õmblustolm, sest mõned sünteetilised, karvased ja kunstkarvaga kangad tekitavad tal allergiat. “Ajavad naha sügelema ja pärast seda tuleb mul oma töökeskkonda palju rohkem ning hoolikamalt koristada. Kuna õmmeldes on ka liikumist vähe, siis pean võimlema ja massaažis käima.” Lisaks tõstab ta õmblustööle keskendudes ninale prillid, ent nende vajadus tuleneb “ealistest iseärasustest”, nagu ta naljatledes nimetab. “Olen kogu aeg olnud iseendale tööandja ja rahul, sest teen seda, mis mulle meeldib.” Vaatamata teatud vaevustele ta oma tööst loobuda või eriala vahetada ei kavatse.

Meditsiini- ja töörõivaste, hotellitekstiilide jms õmblemisele keskendunud Mirtel Textile OÜ juht Kristel Suik nimetab, et õmblustööstuses tuleb töötajatele korralikke töötingimusi ja palka pakkuda, sest muidu häid töötajaid lihtsalt ei leia. Olles selles valdkonnas tegutsenud viisteist aastat, on kunagise mõnekümne töötaja asemel nüüd tema vastutada väike kollektiiv, kus ükski õmbleja ei pea päevast päeva keskenduma ühele ja samale operatsioonile, näiteks kraenurki õmblema. “See nüristab. Meil teeb õmbleja ühe toote algusest lõpuni valmis, sest vaja on vaheldust. Tänu sellele saavad nad ka hästi palju liikuda ega istu tund aega järjest õmblusmasina taga,” kirjeldab Kristel, nimetades, et kaks korda päevas on töötajatele ette nähtud ka puhkepausid. On mugav puhkeruum, saab duši all käia jms. “Meil pole ühtegi haiget inimest!”

Õmblusettevõtte Pierro OÜ tegevjuht Piret Kuresaar, kes on seda pidanud üle 20 aasta, teatab resoluutse lakoonilisusega, et “meil ei ole töötervishoiuga probleeme! Ja ettevõte on ka väga väike”, täpsemaid olusid kirjeldamata.

Vajalikud võimlemispausid

Suuremates ja eelkõige rahvusvahelise osalusega õmblusettevõtetes on töökeskkond võrreldes väiksematega võrratult parem, sest ka nende võimalused on suuremad, on täheldanud Qvalitas Arstikeskus ASi peaarst Toomas Põld. Koos kolleegidega on ta aastaid külastanud erinevaid tekstiilitööstuse ettevõtteid, et hinnata sealsete töötajate terviseriske ja tegeleda kutsehaigustega. Ta tõdeb, et loodud töötingimuste üle nuriseda pole põhjust. Sellegipoolest esineb aastaid tekstiilitööstuses töötanuil kõige enam ülakeha koormushaigusi, mis puudutavad käsi, õlavöödet ja kaela. “Kiiresti tekib osteokondroos, sest inimesed ei tööta sirge seljaga, vaid koogutades, mistõttu on nii kaelas kui mõlemates kätes ülepinge. Kindlad lihasterühmad on kogu aeg töös.”

Esialgu tunneb inimene väsimust. Kui aga koormus samadele lihastele püsib aastaid, siis tekib valu, mis on esialgu kannatatav, ent seejärel on vaja hakata võtma valuvaigisteid. Osteokondroosi teket saaks võimlemisharjutusi tehes edasi lükata. “Õlavöötme lihaseid treenivad aga suhteliselt vähesed töötajad, kuigi me soovitame spetsiaalseid võimlemisharjutusi ja ka massaaži,” sõnab dr Põld, nentides, et õmblusasutusi külastades on nad soovitanud teha töö ajal kasvõi kümneminutilisi võimlemispause.

“Päris mitmed ettevõtted seda järgivad. Kõik õmblusmasinad pannakse mõneks ajaks kinni ja koos keskendutakse õlavöötme harjutustele. Neis kollektiivides on töötajate tervis ka märksa parem.”

Kuigi praegu võib iga töötaja tööl ise otsustada, kas ta väsimust tundes võtab väikese puhkepausi või mitte, siis arsti sõnul võiks tööandja kehtestada kindlatel kellaaegadel kohustuslikud tööpausid. “Kuna organism armastab väga rütmi, siis keha hakkab selleks ka valmistuma. Pausid peaksid olema kollektiivsed, mil kõik masinad on seiskunud.”

Vahetada võiks eriala

Osadel töötajatel tekib aastaid töötades riidetolmu allergia, mida ilmneb iga aastaga aina rohkem, ja üle 45aastastel inimestel on probleeme silmanägemisega. Nägemisteravuse langus on õmblusettevõtete töötajatel võrreldes teiste valdkondade inimestega suurem, kuna silmi peab kogu aeg pingutama, kuigi valgustatus on hea.

“Meie arvates ei peaks õmbleja töötama oma erialal järjest kaheksateistkümnendast kuni kuuekümne viienda eluaastani,” nendib dr Põld, leides, et oma tervise huvides peaks ehk tekstiilitööstuse töötaja teatud ikka jõudes õppima mõne teise eriala ja vahetama ametit. “Sama tööd tehes on tahes-tahtmata lihaskoormus liiga suur ja ülekoormushaigus kipub tulema.” Paarkümmend aastat õmblejana töötanuil võib ilmneda vererõhuhaigus, sest pidev mürataust mõjutab närvisüsteemi, veresooned ahenevad ja tekib veresoonte spasm.

Ent oma tervise eest tuleb eelkõige ise hoolt kanda. “Teatud võimlemisharjutustega saab igaüks oma verevarustust parandada ja tervist säilitada,” rõhutab dr Toomas Põld, soovitades teatud aja möödudes ka pulss- ja füsioteraapiat.

Tänapäevaseid töötingimusi õmblustööstuses hindab arst vägagi heaks. Võrreldes aastakümnete taguse ajaga pole töötajad tsehhides enam üksteise kukil, lisaks üldvalgustusele on väga paljudel kohtvalgustus ja lisaks õmblusmasinas oma valgustus. Kasutatakse ergonoomilisi toole. “Meie arvates võiksid küll toolidel olla ka käetoed, aga töötajad ise neid ei taha,” ütleb dr Põld. Koos kolleegidega on nad täheldanud, et õmblejatel pole harjumust toetada selga vastu tooli, kuna peab ettepoole kummardama ja allapoole vaatama. “Seetõttu ei hoita lülisammast vastu töötooli, ent sellele peaks enam tähelepanu pöörama.”

Palju tolmu tekitavat materjali kasutades peaks ettevõttes olema kohtventilatsioon, mida peetakse kalliks luksuseks, kuid osades firmades on see olemas. Teisalt tekitab kohtventilatsioon täiendavat müra. “Üldjuhul pole põhjust tekstiiliettevõtetes loodud töötingimuste üle viriseda.”

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri andmetel töötab praegusel ajal Euroopa tekstiilitööstuses enam kui 2 miljonit inimest, kellest enamik on naised. Kuna õmblustööstuses puututakse kokku erinevate masinate, kemikaalide ja tolmuga, lisaks peab keskenduma teatud töölõikudele, millega kaasnevad sundasendid, siis on peamisteks kutsehaigusteks skeletilihaste probleemid, silmanägemise ja kuulmiskahjustused, hingamisteede ärritus, astma jms.

Euroopa Komisjoni andmetel oli Euroopa tekstiili- ja rõivatööstus 2017. aastal Hiina järel teine suurim selle sektori toodangu eksportija maailmas, vahendades tekstiili- ja rõivakaupu 48 miljardi euro väärtuses, kusjuures suurimad ekspordiriigid olid Šveits, USA ja Venemaa. Samal ajal eksportis Euroopa Liit tekstiilitooteid kolmandatest riikidest 112 miljardi euro väärtuses.